vees elavate käsnade tükikesi. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (4) · Kõik vähid ei ole suured näiteks sõudikud ja vesikirbud on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. · Kuivatatult müüakse neid akvaariumikaladele toiduks. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (5) · Keldrikakand on maismaal elav vähiline. · Ovaalse ja üsna lameda kehaga loomad, keda võib leida niisketest paikadest kelder, kõdu, puunotid jne. Vähid loomade ja inimese elus · Vähid on tähtsaks lüliks looduse aineringes, nad on paljudele veeloomadele ja inimestele toiduks. · Nt. jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid. Garneel. Tänan!
teadmata. Karude elupaik on peamiselt seotud igihaljaste troopiliste metsadega. (viide 2) Ökoloogia ja käitumine Kuna päikesekarudel on aastaringselt troopilistes piirkondades toit kättesaadav, ei maga nad talveund. Välja arvatud naised oma järglastega, nemad on tavaliselt eraklikud. Isased päikesekarud on peamiselt päevase eluviisiga, kuid mõned on lühematel perioodidel aktiivsed ka öösel. Magamisasemeteks on neil peamiselt langenud õõnsad puunotid, kuid nad magavad ka puuõõnsustes seistes, langenud palkide all olevas õõnsuses või maapinnast kõrgemal asuvate puujuurte all. (viide 2) Vangistuses olles näitavad nad rohkem välja oma sotsiaalset poolt ning magavad enamasti päevasel ajal. (viide 2) Toitumine Mesilased, mesitarud ja mesi on päikesekarudele olulised asjad. Nad on kõigesööjad, kes toituvad peamiselt termiitidest, sipelgatest, mardikate ja mesilaste vastsetest ning paljudest erinevatest puuviljadest
sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit . Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil kus on väga külma vett. Siitaksekasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp 16-18(jahedalembesed tüved), 21-27(soojalembesed tüved) Suhteline õhuniiskkus 60-80 Sitaake ekstensiivmeetod Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid ( hall-lepp, sanglepp) , sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta
tagasi. Sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks. Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit. Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil, kus on väga külma vett. Sitaake kasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp. 16-18 (jahedalembelised tüved), 21-27 (soojalembelised tüved). Suhteline õhuniiskkus 60-80. Sitaake ekstensiivmeetod: Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid (hall lepp, sanglepp), sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi, kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima, et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud, siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta
annaabi.ee 
