MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune
suure lunaraha maksma. Roomlased ei andnud alla, oli palju sõdu ja 265. Aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdadena(roomlased nimetasid kartaagolasi puunialasteks) o Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Alguses polnud roomlastel laevastikku ja see tagas esialgu kartaagolaste ülekaalu, kuid hiljem kui roomlased olid tugeva laevastiku rajanud ja kogemusi saanud siis nad saavutasid mitu võitu ja sundisid Kartaagot rahu paluma. o Teine Puunia sõda(218-201 eKr) püüdis Kartaago oma positsioone taastada.
maksma suure lunaraha. 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma Vahemere maade suurvõimuna Rooma konflikt Kartaago riigiga Põhja- 264-133 eKr Aafrikas(foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik). Roomlased nimetasid kartaagolasi puunialasteks, nendega peetud sõdu Puunia sõdadeks. 146 eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Esimene Puunia sõda Peeti merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul
ka rikkad plebeid. Keskmine ja Hiline Vabariik 264 – 30 eKr Rooma tõuseb Vahemeremaade suurvõimuks 264 – 133 e Kr. Itaalia vallutamise järel sattus ta konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. See foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik oli alistanud oma ülemvõimule mitmeid saari ja ulatuslikke rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on ajaloos tuntud Puunia sõdadena (roomlased nimetasid kartaagolasi puunialasteks). Esimeses Puunia sõjas (264 – 241 eKr) toimus sõjastegevus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul polnud roomalstel laevastikku ja see tagas esialgu kartaagolaste ülekaalu. Kuid rajanud tugeva laevastiku ja omandanud meresõja kogemused, saavutasid roomlased mitu suurepärast võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma. Kartaago loovutas roomlastele mitmeid valdusi ja oli sunnitud piirama oma sõjalaevastiku suurust. Roomast sai tugevaim riik vahemere lääneosas.
annaabi.ee 
