Apofüüs on rombjas, tömp või teravatipuline, sõltuvalt sellest, millises areaali osas puud kasvavad. Seemned varustatud lennutiivaga. Harilik mänd on väga oluline puuliik hügieeni seisukohast, eritades õhku rikkalikult kahjulikke mikroobe tapvaid fütontsiide (kopsuhaigete taastusravikeskused on rajatud männimetsadesse). 9 Haljastuses omab harilik mänd tähtsust eeskätt puuliigina, milline suudab kasvada väheviljakatel liivadel, kinnistada liivaluiteid jne. 10. Mägimänd ja keerdmänd Mägimänd (Pinus múgo Turra) Mugo Mägimänni nimetus Itaalias Alpide lõunaosas. Nagu nimetus eeldab, on tegemist Kesk- ja Lõuna- Euroopa mäestikes kasvava põõsasja 3...7 m kõrguseks kasvava tõusvate okstega männiliigiga. Võrsed: noorelt helerohelised, hiljem tumepruunid, paljad. Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2..
kõrgemad puud on kasvamas Järvseljal (hmax = 42,7 m (Relve, 2000)) ja jämedaim harilik mänd on pärit Võrumaalt, Kõrgepalu pargist (dmax = 146 cm (Relve, 2000)). Harilik mänd on väga oluline puuliik hügieeni seisukohast, eritades õhku rikkalikult kahjulikke mikroobe tapvaid fütontsiide (kopsuhaigete taastusravikeskused on rajatud männimetsadesse). Haljastuses omab harilik mänd tähtsust eeskätt puuliigina, milline suudab kasvada väheviljakatel liivadel, kinnistada liivaluiteid jne. Sordid: 'Albyns'; 'Aurea'; 'Beuvronensis'; 'Edwin Hillier'; 'Fastigiata'; 'Gold Coin'; 'Glauca'; 'Globosa Viridis'; 'Moseri'; 'Nana Hibernica'; 'Typ Norwegen' ('Norske Typ'); 'Variegata'; 'Watereri' ('Waterer') 10. Mägimänd ja keerdmänd Mägimänd (Pinus múgo Turra) Mugo Mägimänni nimetus Itaalias Alpide lõunaosas.
abies ssp. abies. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast (2005). Kuusk on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes, ent tavaliselt kasvab segapuistus arukase, haava ja männiga. Puhtkuusik on tekkinud kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Kuusikute osakaal peaks lähiaastatel aeglaselt suurenema, kuna pea pooled viimase poolsajandi metsakultuuridest on olnud kuused. Kiirekasvulise puuliigina võib kuuse aastane kõrguse juurdekasv ulatuda viljakamatel kasvukohatüüpidel ühe meetrini, saavutades maksimumi 1525 (35) aasta vanuselt. Eesti kõrgeimad kuused kasvavad Järvseljal kvartalil 224, lamedal kirdeedela-suunalisel seljakul. See on vana jänesekapsakuusik, kus kõige vanemate kuuskede iga ületab 200 aasta piiri ning kõrgus 44 meetri (praegu (2007.a.) on kõrgeima puu kõrguseks mõõdetud 44,1 m, olles ühtlasi Eesti kõrgeim puu. Siinne kõrgeim kuusk
Kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, joonestuslaudadeks, mööbliks, kastilaudateks jne. Varem ka kausitreimiseks ning meenõude õõnestamiseks. Noorte puude koor sobib niinena köiteks ja sidumismaterjaliks, varem kasutati seda ka viiskude valmistamiseks · Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Tilia platyphyllos - Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa. Eestis kultuuris võrdlemisi sage. Haljastuses kasutatakse enamasti üksikasetuses, nõudlik mullaviljakuse ja õhuniiskuse suhtes. Kõrgus alla 25 m · Lehed on alt alati kahvaturohelised, kõikidel roodudel hallid karvad, eriti allküljel. Leheroots on karvane. Leht on 6...15 cm pikk · Õitseb varem teistest pärnadest, juba juunis - juuli alul. 59
Kuusikute keskmine vanus on 58 aastat ja hektaritagavara 241 m3. Kuigi puistuna ei ületa kuusiku kõrgus üldjuhul 40 meetrit, siis kõige kõrgem mõõdetud kuusk on olnud 48 m, mis on ka Eestis kasvanud puude kõrgusrekord. Parimate puistute tagavara võib küündida 600 tihumeerini hektaril. Kuusk eelistab viljakaid või keskmise viljakusega parasniiskeid kasvukohti. Kuigi kuusk kasvab edukalt ka puhtpuistuna, moodustab ta enam segametsi koos männi, kase ja haavaga. Varjutaluva puuliigina moodustab ta sageli teise rinde männiku või lehtpuupuistu all. Kuigi kuusik võib saada ka 200-aastaseks, siis reaalselt ületab ta harva 150 aasta piiri. Lehtpuudest on suurima levikuga kask, moodustades 31,0% puistute pindalast ja 22,9% kasvava metsa tagavarast. Kaasikute keskmine vanus on 47 aastat ja keskmine hektaritagavara 185 m3. Kaasikud võivad saavutada kuni 35 meetrise kõrguse ja enam kui 400 m3 hektaritagavara. Nagu mänd, kasvab ka kask
annaabi.ee 
