2 b klass Kaspar 2012.a. Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Paju rahvapärased nimed on: pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Eestis kasvab 23 eri liiki pajusid, neid võib olla rohkemgi. Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal. Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puhul. Käsitöö huvilised kasutavad pajuvitsa punutiste valmistamisel. Neist saab oskuslik meister põimida peaaegu kõike.
kliima sarnane Aafrika savannidega. Mõningate koolkondade teadlased vaatlevadki siinseid mussoonmetsi samuti savannidena. Põhjust selliseks arvamuseks ja liigituseks on tõepoolest omajagu. Lisaks sarnastele klimaatilistele tingimustele on sarnased ka Aafrika savannide ning Aasia mussoonmetsade taime- ja loomariik. Mussoonmetsades kasvavad mitmesugused palmiliigid, bambused, rododendron, magnoolia. Bambus on puitunud kõrtega puukujuliste lähistroopiliste ja troopiliste kõrreliste rühm. Bambus võib väga kiiresti kasvada kuni 40 m kõrguseks ja 30 cm jämeduseks ning moodustada tihedad padrikud Loomadest on esindatud antiloobid, pühvlid, ninasarvikud, elevandid, gepardid, leopardid, tiigrid, punahundid, mitmesugused ahvid ning veel paljud muud loomad. . Inimtegevus Lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ala on üks tihedamini asustatud piirkondi maailmas
rusukalletel (litofüüdid), veekogudes (hüdrofüüdid), maa(mulla)pinnal (terrafüüdid) ning teistel taimedel, puutüvedel ja nende okstel olemata siiski parasiidid (epifüüdid), lisaks ka sõnajalgu-liaane. Sõnajalgu on vähe või nad ei kasva üldse ainult kõige külmemates, kõrgemates ja kuivemates kohtades. Samuti on erinev nende kasvukõrgus, ulatudes paarimillimeetristest taimekestest kuni paarikümnemeetriste puukujuliste vormideni. Ühte inimesest kõrgemat sõnajalavormi Tartu Botaanikaaiast võib näha joonisel 1. Sõnajalal on juured, vars e risoom ja lehed. Kuna sõnajalgadel õisi pole, on nende tundmaõppimisel väga oluline lehe ehitus. Leht koosneb tavaliselt leherootsust ja -labast. Mõlemate kuju ja suurus võib liigiti väga palju erineda. Leheroots võib ka täiesti puududa, siis kinnitub leht otse risoomile. Lehed liigitatakse liht- ja liitlehtedeks.
Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond – osi. Liikide üldarv on 30-35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste – kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad. Maapealsed võsud on osjadel reeglina üheaastased, ainult üksikutel liikidel mitmeaastased, igihaljad. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele
Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond osi. Liikide üldarv on 30- 35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad. Maapealsed võsud on osjadel reeglina üheaastased, ainult üksikutel liikidel mitmeaastased, igihaljad. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi)
Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond osi. Liikide üldarv on 30- 35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad. Maapealsed võsud on osjadel reeglina üheaastased, ainult üksikutel liikidel mitmeaastased, igihaljad. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi)
annaabi.ee 
