org/wiki/Nokkloom#M.C3.BCrk 7 2.2 Mürgised konnad Austraalia puukonn Mürgiseid olendeid võib kohata eri liiki loomade hulgas. Kõige tõhusatoimelisem mürk kogu loomade maailmas on tõenäoliselt pisikestel Lõuna-Ameerika puukonnadel. 2 cm pikkune isend toodab nii palju mürki, et sellega võiks mürgitada 50 indiaanlaste vibunoolt. 1 kg selle konna mürgist piisaks 100 000 inimese surmamiseks. Puukonnade erk värvus on hoiatuseks kõigile vaenlastele, et need temast aupaklikku kaugusse hoiaksid.6 2.3 Mürgised maod Egiptuse kobra Egiptuse kobra ehk haja on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast. Ärritudes tõstab kobra keha eesosa üles ja sirutab kaela ümber oleva lõdva naha laiali nagu kapuutsi. Mõni kobra suudab pritsida mürki kuni kahe meetri kaugusele ründaja silmadesse
mitmeid sellele liigile sobivaid elukohti ja proovib jälgida nende konnade arvukust. IUCNi poolt on see liik kuulutatud haavatatavaks. Joonis 4. Liopelma hocstetteri levila (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_hochstetteri_range.PNG 04.10.2009) 1.2.Sissetoodud konnad Uus-Meremaale viidi 1800. keskel vähemalt 8 erinevat liiki konni, kuid nendest elama jäänud on vaid 3 liiki. Nad kõik kuuluvad Hylid puukonnade hulka (Hylidae). Neid konni on lihtne eristada Uus-meremaa pärismaistest konnadest, sest sissetoodud liigid häälitsevad palju rohkem. Nendeks konnadeks on · The Green and Golden Bell frog ( Litoria aurea) · The Southern Bell frog (Litoria raniformis) · Brown Tree frog (Litoria ewingii) (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Introduced+frogs.html 04.10.2009) 2.Konnade kaitse 2.1.Kaitse vajadus
Loodus on midagi, mida me endasse imeme, imetleme, millele reageerime, millega me suhtleme, kus me end hästi tunneme, otsime rahu ja tröösti ja mida läbinisti naudime. Mitte keegi meist ei vaata eemalseisvat, puhast randa sellel roomavate vastsündinud kilpkonnapoegadega ega mõtle: „See ilgus siin vajab üht korralikku õlireostust!” Me kõik usume loodushoidu. Me oleme kõik tänulikud looduse imede eest ning keegi meist ei soovi puukonnade väljasuremist. Inimkond seisab ajaloo pöördepunktis. Me seisame silmitsi rahvuste vahel ja piires esineva ebavõrdsuse alalhoidmisega; vaesuse, nälja, kehva tervise ja kirjaoskamatuse süvenemisega; ning meie heaolu alustalade, ökosüsteemide, pideva halvenemisega. Kuid keskkonda ja arengut puudutavate probleemide integreerimine ja neile suurema tähelepanu osutamine aitab saavutada meie põhivajaduste täitumist, paremaid
erinevate strateegiate sagedus populatsioonis. ESS-tasakaalu korral on kõigi tasuvus võrdne 26. ESS kui mitme strateegia segu, näiteid. ESS on kahe või mitme strateegia tasakaaluline segu Sel juhul tasub ühtedel isenditel käituda üht-, teistel teistmoodi, sest iga strateegia tasuvus sõltub negatiivselt tema esinemissagedusest populatsioonis. ESS korral on kõigi strateegiate tasuvus võrdne Kimalaste toitumiskäitumine. Puukonnade sigimiskäitumine. LOOMADE KOMMUNIKATSIOON. 1. Suhtluse kasu ja hind. Suhtlemise funktsiooniks on mõjutada teise isendi käitumist nii, et see tooks suhtlejale kasu - näiteks hirmutada kiskjat või rivaali. Kuid suhtlusel on ka oma hind - nt. displeid on tihti silmatorkavad ja äratavad potentsiaalse vaenlase tähelepanu. 2. Liikidevaheline suhtlus. Kiskjate ja saakloomade suhtlus mimikri, krüptilisus, aus hoiatamine.
annaabi.ee 
