Laastud naelutatakse roovlattide külge peente naeltega, kumer pool ● Pilbas on on katuselaastu eelkäija. ülespoole, nii et üks külg katab kõrvalasuva laastu u 1/3 laiuses ja allpool asuva ● Pilbas on toorest puupakust käsitsi liimeistriga piki puukiudu lõhestatud 2/3 pikkuses. peerg, mille pikkus on keskmiselt kuni 50 cm, laius 7–10 cm, paksus 2–3 mm. ● Jälgitakse, et laastu soomus jookseks allapoole, muidu voolab vesi vahele. ● Keskmiselt jõudis mees päevas kiskuda 5000 pilbast.
Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu), või savist, mille juurde lisatakse värvaine. Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad omakorda kolme gruppi, milleks on aluseline, otsene ja happeline. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enamasti leiavad need kasutust mööblitööstuses kuna ned lahustuvad hästi. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis ei ole valguskindlad ning nende värv aja jooksul tuhmub ja kulub. Happelised värvained on naatrium ja kaltsiumisool. Selle grupi värvained on naturaalse, heleda ja puhta tooniga. Pigmendid ehk värvimullad, on need mida jahvatatakse peenpulbriteks ja nende abil saavutatakse värvisegudes vajalik värv. Nad katavad hästi ja kaitsevad puitu ka valguse eest. Nad on mürgised ja leelisekindald ning segunevad veega hästi
Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks. Happelised värvained on naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad. Pigmendid ehk värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes 5 värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega. Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil
Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad hapelisteks, aluselisteks, otsesteks. Hapelistesse värvainetesse kuuluvad naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Alalised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad. Pilet nr. 12 1.Puidu niiskus. 2.Prussid, plangud, lauad. 3.Pigmendid, täiteained, kasutamine. 1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne . Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%).