b) kehas on põhiliselt mitokondrid, mida on ligikaudu 10 (toodavad energiat, aga sellest ainult ei jätku, enamus energiat tuleb glükoosi osalise lõhustamise teel) c) saba - tüüpiline päristuumse raku vibur - sõudev liikumine (mitte pöörlev) Sabade arv: a) 1 sperm, 1 vibur - levinuim, ka inimesel. b) 1 sperm, 2 viburit - opossum, kuukala, teatud tirtsuliigid. c) 1 sperm ja rohkem kui 2 spermi - vähkidel d) ilma viburiteta sperm - puukidel, solkmetel e) liitsperm mitmete viburitega - rändtirtsud Munarakud 1. Ehitus a) kestade olemasolu - vt rakubioloogiast rakukestad b) munarakku isel. varuainete kogum ehk rebu, jagatakse hulga alusel - 1. minimaalselt rebu - pärisimetajad (platsentaga), k.a inimene 2. väga vähe rebu - kukkurloomad 3. keskmine rebuhulk - kahepaiksed 4. väga palju rebu - need, kelle mune süüakse - kalad, linnud, roomajad ja putukad paigutuse alusel - 1
Destilleeritud vee joomisel toimib kõik vastupidine rakud paisuvad lõhkemiseni. b. Vajab energiat - aktiivtransport; ainete transport toimub madalamalt konsentrasioonilt kõrgemalde. Näiteks ioonide (Na ja K) transport. 2. Membraan kindlustab raku liikumise (sopistised) nii liiguvad amööbid, meie kehas liiguvad niimoodi õgirakud, nii liiguvad ka ilma sabata spermid (näiteks puukidel) 3. Membraan kindlustab osakeste haaramise rakki sissesopistumisega tsütoos: a) fagotsütoos tahke, b) pinotsütoos vedelik (nt õlitilk) 4. Membraan tekitab elektriimpulsse (nt närvides) 5. membraani vahendusel seostuvad rakud kudedeks. Raku sisemembraanistik Koosneb: 1. tuumaümbris 2. tsütoplasmavõrgustikud: kare- ja sile 3. Golgi kompleks 4. endo- ja lüsosoomid Tsütoplasmavõrgustik Karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid. Siledal ei ole
8) DNA väga tihedalt kokku pakitud Spermid Ehitus: pea, keha, saba · Peas: o Tuum (tuumas kromosoomid) o Veidi tsütoplasmat o Muundunud Golgi kompleks e akrosoom, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme · Kehas: mitokondrid ligi 10 · Saba e tüüpiline päristuumse raku vibur. Sõudev liikumine · Inimesel üks vibur · Kaks viburit (opossum) · Ilma viburita (puukidel) · Liitsperm Munaraku ehitus Eripära: 1) Kestade olemasolu 2) Isel varuainete kogum e rebu Rebu: 1) Hulk munad jag 4 rühma: a. Minimaalselt rebu b. Väga vähe rebu c. Keskmine rebuhulk d. Hästi palju rebu 2) Paigutuse alusel a. Rebu ühtlaselt üle raku b. Rebu munaraku keskel c. Rebu munaraku ühes otsas d. Rebu kesk- ja ääreosa vahel
· Passiivtransport ainete liikumine läbi membraani läbi kandjate. Seda mõjutab kõige rohkem vabade kandjate valkude huk. Näiteks biosüsteemides transporditakse nii mõningaid aminohappeid, orgaanilisi happeid, ravimeid. b) Vajab energiat · aktiivne transport 2. Liikumine a) Amöboidne liikumine, iseloomustab amööbe ja sabatuid sperme(puukidel). b) Membraani saab liikumiseks kasutada ka kandva pinnana, virvituskile iseloomustab keerdviburlast, kes liigub nii. 3. Plasma membraanide funktsioon · Tagab eritüüpi rakkude kokku panemis viisi · Plasma membraan tekitab pinnalaengu, aga eriti oluline on see muutumine närvirakkudes. · Membraani abil toimub ainete haaramine või eemaldamine ja selle protsessi aluseks on sopistumine
peaosas on samuti rakutuum. DNA on spermide tuumas üli kokku pakitud. Keha osas on mitokondrid (ca 10 tükki, st ega nad liiga kaua funktsioneerida ei saa- enamus energiat saadkse glükolüüsil). Saba on tüüpiline vibur. Ühel spermil üks vibur (inimese sperm), merisea sperm on sellised, mis kleepuvad omavahel peadpidi kokku ja tekib tunne, et on mitme sabaga. Mitme sabaga sperme on mitmetel vähkidel ja tirtsudel. Ilma sabata spermide on puukidel. Munarakk- varuained on kas rebus või valkosas, peamised valgud ongi valgud ja lipiidid. Jaotus rebuhulga järgi: a) väga vähe rebu (pärisimetajad); b.) vähese rebuhulgaga (ürgimetajad 39 ja ainuõõssed). c.) keskmise rebuhulgaga (kahepaiksed), d.) väga palju rebu (need loomad, kelle muna süüakse- linnud; roomajad; kalad; putukate munarakud). Jaotus rebu paigutuse järgi: rebu yhtlaselt üle raku pärisimetajd
annaabi.ee 
