Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, sammuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Nakkuste saamiseks ei peagi puuk hammustama, piisab sellest, kui ta üle naha jalutab. Lapsel on ju alatihti kätel või jalgadel mõni kriimuke, mille kaudu puugi süljes olev haigustekitaja organismi satub. Missuguseid haigusi puugid levitavad? Puugid kannavad edasi mitmeid haigustekitajaid. Nende tekitatud haigustest on inimesele ohtlikemad puukentsefaliidiviirus ja puukborreioos. Loomulikult ei kanna kõik puugid viirust või bakterit, kuid kahjuks ei ole neile otsa ette kirjutatud, kas nad on nakkuskandjad või mitte. Seega tuleb alati arvestada võimaliku nakkusohuga. Rohkem haigestuvad need, kes viibivad sagedamini looduses. · Puukentsefaliit Puukentsefaliit ehk ajupõletik kulgeb enamasti kergelt ja paraneb ise. Puugid on viiruse vaheperemeesteks, saades nakkuse enamasti metsloomadelt ja lindudelt.
Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde! Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustus. PUUK - ERLIHHIOOS · Erlihhioosiks nimetatakse nakkushaigusi, mida levitavad puugid ja mida põhjustavad sugukonda Anaplasmataceae kuuluvad bakterid. Erlihhioosi esineb nii inimestel kui ka loomadel. Tegemist on ägeda nakkushaigusega. Pärast puugi hammustust on peiteperiood 521 päeva. Haigus algab kõrge palavikuga (>38,5 ºC), lisanduda võivad külmavärinad, tugev peavalu, lihaste ja/või liigesevalu,
• ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • oht elanikkonnale • nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed IV ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese rasket haigestumist (haigestumine elukeskkonnas); • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • ohtu elanikkonnale • nende vastu ei ole tõhusaid ravi- ja ennetusmeetmed. Tooge näiteid. Mycobacterium tuberculosis 3 Vaktsineerimine Puukentsefaliidiviirus 3 Vaktsineerimine Gripiviirused 2 Vaktsineerimine Inimese immuunpuudulikkuse viirused 3 Vaktsiini ei ole, raviva geenivakstiin on töötluses, kuid ennetusmeetmed on olemas. Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets
Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud. Väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Võib lõppeda surmaga. Puukentsefaliidiviirus levib inimesele puugi kaudu. See viirus võib põhjustada ajupõletikku ja ajukelmepõletikku, kergemad juhud piirduvad gripisarnaste haigusnähtudega. Puukentsefaliidiviirusega nakatunud puukide levialad on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt laienenud. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunuid Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse
Vaktsineerimine virgutab nii humoraalset kui rakulist immuunsust. Vaktsineerimise peamine idee on kongenitaalse infektsiooni tõenäosuse vähendamine, vähendades vastuvõtlike inimeste arvu populatsioonis, eriti laste seas. Tulemusena on vähem seronegatiivseid emasid, väiksem võimalus, et nad puutuvad kokku viirusega. (on ju ainult üks serotüüp) Viirused mõmm :) 05/06 Puukentsefaliidiviirus Üldist. Virulentsus. Ümbrisega, ühe +ahelaga mRNA-ga. Alfa- ja flaviviirusi liigitatakse arboviiruste alla, kuna neid levitab reeglina lülijalgne vektor. Palju erinevaid peremehi roomajatest imetajateni, ka selgrootud. Flaviviiruste virion on 37…50 nm. Enamik flaviviirustest on seroloogiliselt seotud – antikehad ühe vastu võivad neutraliseerida ka teise. Flaviviirused kinnituvad antikeha-kaetult makrofaagide, monotsüütide ja teiste rakkude Fc retseptoritele.
annaabi.ee 
