Ikebana kunst Kaija Kahju MTE-10 Ikebana on jaapani lilleseadekunst, otsetõlkes "elava materjali seadmine vees." Ikebana loob lineaarseid lilleseadeid vastavalt kindlatele reeglitele, mille eesmärgiks on saavutada täielikku harmooniat, ilu ja tasakaalu. Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik. Ikebana pärineb buddha templitest, kus oli kombeks buddha kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis. Kujunes välja 15.sajandil Kyõtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimetus on ShiunJi ehk Purpurpilve Tempel. Templitest levis ikebana kunst ülikute ja sõjameeste elumajadesse. 15.saj lõpul kujunes välja esimene lillede seadmise stiis, mida nimetati rikka ehk tatebana seisvad lilled
liivast. Ma katsusin neid need olid veidi rabedad. Mu ümber piinlesid süütud lapsed, naised ning ma tundsin ära ka paar antiikaja suurmeest. See sama Surmakuulutaja jutustas mulle, et need inimesed on siin, kuna on teinud mõne väiksema patu. Näiteks on murdnud armastust või varastanud mõne väikese asja. See olevat helgeim koht siin, põrgus. Me liikusime edasi. Keskkond hakkas muutuma. Seinda läksid tumedamaks ning seintel oli märgata ahelaid ning suuri jämedaid puujuuri. Siin ringi vaatamine tekitas minus juba suurema hirmu tunde. Ninna hakkas ka mingi kummaline lõhn. Nagu segu piprast, põlenud puudest, suitsust ja vürtsidest. Mulle räägiti, et seal on inimesed, kes on teinud suuremat kurja. Nad on kas kedagi petnud või on varastanud teise vara ja raha. Minnes edasi läks kõik õudsemaks. Ma tundsin palavust ja kuumust. Me hakkasime jõudma sihtpunkti, sinna, kus möllavad tuleleegid. Eest leidsingi ma põrgukatla
vastseid lehetäilihaga. Sügisel, kui õhutemperatuur langeb alla 5 0C, ei külastata enam puudel elavaid lehetäisid. Oktoobris jätkatakse lehetäineste kogumist sama puu juurtel toituvatelt juuretäidelt veel kuu lõpuni, sest pinnas püsib kauem soojana. Kuklased ehitavad puujuurte ümber isegi turvalised "tun-nellaudad", mis on pesaga ühendatud pinnasekäikude abil. Lautasid õhutatakse, puhastatakse mullast ning kui pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur nende biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad leidnud sobivaima väljapääsu, "kodustades" lehetäisid, neid kasides ja vaenlaste eest kaitstes. Mõned murelaseliigid ehitavad rohttaimedele
Tee joomise tseremoonias on veel olulisi komponente: nõude kvaliteet, hinnalisus, ruumi ja aia dekoratsioon – võimalikult ilus, aga lihtne; võõrustaja ja külaliste vahelised suhted – südamlikud ja rahumeelsed. Bonsai – puu, mille juured pole maaga ühendatud ja nende kavatamise kunst Ikebana – Jaapani lilleseade kunst, Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik. Geisha – elukutselised meelelahutajad (algajad – maiko) Oluline on ''kinnine naeratus'', soeng (keeruline), riietus (väga rikkalik, uhke. Kimono-aasta aegade järgi, väga uhke ja väärtuslik riietus. Kallis.). 19. sajandil olid nad ka peamised moeloojad – kõik naised tahtsid nende moodi olla. Pidid kõikide võõrustajatega jutustama, flirtima, viisakalt käituma, tundeid ei tohtinud olla või vähemalt väljanäidata
· Lambavargana tuntud Näps, kellele mustlaste külasviibimine kõige rohkem kahju teeb. · Näps loeb varahommikul mustlastele ette käskkirja, mille ta ise kirjutanud on ja milles öeldakse, et mustlased peavad poole tunni jooksul külast lahkuma, kuna Liivamäele, kus nad pesitsevad, ehitatakse kindlus. Korvitegija Siimu õnn Siim on vana mees, kes elab mereäärses majakeses. Ta teenib leiba korve punudes. Pidevalt jääb ta metsavahile vahele, kui korvide jaoks puujuuri üles kisub. Ühel päeval näeb Siim unes meest, kes kõnnib mööda mereäärt, raske käi seljas. Ta tuleb Siimu maja juurde ja nõuab süüa. Rändur räägib Siimule, et käib mööda rannikuäärt päripäeva ja otsib õnne. Veel ütleb ta, et kui Siim tahab õnnelikuks saada, peab ta Pärnu sillale minema. Siim ei tee unenäost väljagi. Aasta pärast näeb Siim sama meest unes, kuid nüüd kõnnib ta vastupäeva. Astub jälle
mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mulla aeratsioon. Taimede, sealhulgas ka puude elutegevus ja produktiivsus turvasmuldadel sõltub mulla aeratsioonist. Aeratsiooni all mõistetakse gaasivahetust mulla ja atmosfääri vahel, mille tulemusena muld rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Peamiselt mulla õhk on see, mis varustab puujuuri hapnikuga. Kuivendamise intensiivsusest sõltub esmajoones sügavamate mullakihtide aeratsioon. Näiteks ebapiisava kuivenduse korral on süsihappegaasi sisaldus 40 cm sügavuses 2 korda suurem (2...8 %) võrreldes hästi kuivendatud alaga. Õhu ja sellega ka hapniku puudusega mullas on seletatav mõnede puuliikide, näiteks kuuse, kadumine metsade soostumisel. Vesi võib endas lahustada teatud määral hapnikku, mida taimed on
annaabi.ee 
