abielumeeste ümber. Sagedased tegelased olid ka sarlatanist arst või hooplev sõjamees. Inglise teater. Professionaalne teater sai alguse inglismaalt 16 saj. seni rändasid trupid mööda maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist Rose, Hope, Globe (ehitati 1599 ja sellega liitus ka Shakespeare nii näitleja, aktsionäri, kui dramaturgina). Siselava, rõdulava, torn. Teatrietendused olid väga populaarsed, neid külastasid nii lihtrahvas, kui aristokraadid. Naisnäitlejaid ei olnud, naiste osi mängisid noored poisid. Trupid tegutsesid kellegi rikka isiku, ehk metseeni toetusel. Etenduse juurde kuulus ka muusikaline osa ja kohustusliku seltskonnatantsuna dziig
sajandil ning see asub Hullos. Tegemist on luterliku kogudusega, mis kuulub Lääne praostkonda. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid. Kivist kooriruum ehitati juurde 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult Liivi sõja ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii vene sõjaväelased, saarlased ja rootslased. 1632 püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina. Ühtlasi selle viimase muudatusega sai kiriku ehitamise ajalugu läbi. Tulevikus tehti hoonele vaid parandustöid. Rootsi ärkamisliikumise ajal (19. sajandil) tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, kelle hulgas oli Vormsi saarel väga tuntud misjonär Lars Johan Österblom. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta 3 kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Ta jättis jälje rahva
summasid, millega võrreldes näiteks autorite tasu oli naeruväärne. Naised tol ajal näitelaval ei esinenud, nende aset täitsid noored mehed ja poisikesed. Publiku köitmine neis tingimustes nõudis näitlejailt suurt meisterlikkust. Londoni esimese alalise teatri ehitas tisler ja harrastusnäitleja James Burbage, kelle poeg oli hiljem Inglismaa parim näitleja. Teatrimaja ehitati 1576 ja oli tuntud lihtsalt kui "The Theatre" ("Teater"). See oli ümmargune puuhoone. Hiljem ehitas sama meister ka teisi sama projektiga teatrimaju: "Eesriie", "Roos", "Luik", "Saatus", "Lootus"; neist kõige kuulsamaks sai "The Globe" ("Gloobus"). Teatril oli omanik, kes üüris maja näitetruppidele. 4
Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski. Haruraudtee oli liinil Keila – Haapsalu. Keila raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise (Paldiski–)Tallinna– Narva raudtee rajamisega. 1905. aastal valmis Keila–Haapsalu raudtee ning Keilast sai sõlmjaam. Keila jaama hoone 14 Keila jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal ja on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Kahekorruseline puuhoone ehitati Balti raudtee IV klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Paldiski, Aegviidu, Kabala jmt jaamahoonetega. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. 1990. aastate lõpus jäi jaamahoone ilma kasutuseta tühjalt seisma ja seda ohustas hävimine. 2005. aastal alustas Keila Linnavalitsus hoone restaureerimist, millega jõuti lõpule 2007. aastal kui seal avas uksed Keila
pole eriti suured, väiksed kirikud, pilkupüüdvad, tekib valguse-varjumäng. Selles vürstiriigis on skulptuur (Bütsantsis, Kiievis pole). Novgorod sai 11. sajandiks iseseisvaks, enne oli Kiievi koosseisus. Palju varem oli üks tähtsamaid kaubandus-ja käsitöölinnu. Ühendus veetee kaudu nii Bütsantsiga kui viikingitega. Teed kutsuti ,,variaagidest kreeklasteni". Vahendasid kaupu idast läände. Ka seal on Sofia katedraal, esimene kirik. Oli 13-kupliline, puuhoone, põles maha. Hiljem ehitatakse samasse paika kivist katedraal. Novgorodis on omapärane kirikutüüp uulitsakirik. Need olid kaitsefunktsiooniga, paksude seintega, ühekupliline. Siin skulptuuri ei esine, seinamaalid freskodena. Kuna niivõrd täis maalinud, võimatu taastada. 14. sajandil tuleb Bütsantsist Theophanes Kreeklaneüks kuulsamaid ikoonimaalijaid, alustab oma koolkonna. Hiljem läheb Moskvasse, töötab Venemaal üle 40 aasta. Ikoonide maalimisel tuli lähtuda kiriku eeskirjadest
annaabi.ee 
