Teiste inimestega suhtlemine tundub täiesti võimatu. Elu oleks nagu pimedas kotis... Arvasin niimoodi kuni lugesin Helen Kelleri raamatut „Minu elu lugu“. Kui inimene midagi väga tahab, siis on aga kõik võimalik. Hea õpetaja abil on võimalik õppida suhtlema, ümbritsevat tundma. Eelnimetatud autobiograafia tõestab, et hea tahtmise juures võib pimekurt inimene käia koolis, õppida ja lõpetada ülikooligi. Ta võib omandada sama palju haridust kui puueteta inimene. Kindlasti ei tule see kergelt, kuid on siiski teostatav. Meie, nägijad ja kuuljad inimesed, peaksime olema tänulikud, et meil on võimalus näha ja kuulda. Hariduse omandamine, ümbritseva tajumine ning teistega suhtlemine ja eluga toimetulek on meil selle võrra lihtsam. Kuidas suhtleb pimekurt inimene, on minu jaoks arusaamatu. Kuigi lugesin, et nad teevad seda kasutades sõrmi, tundub see siiski väga keeruline. Raamatus on öeldud, et pimekurt ei
% ELi elanikkonnast. Puuetega inimestel on samad õigused, mis teistel Euroopa kodanikel. Selle tagamiseks, et nad saaksid kõnealuseid õigusi kasutada, pöörab Euroopa Liit erilist tähelepanu puuetega inimestega seotud erinevatele küsimustele. Peamine eesmärk on võimaldada puuetega inimestel kasutada kodakondsusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi täies mahus. Neil peaksid olema ka samasugused individuaalsete valikute ning oma elu suunamise võimalused nagu puueteta inimestel. Meetmed peaksid lähtuma vajadusest tagada juurdepääs ja kaasamine teistega võrdsetel tingimustel. Selles kontekstis on juurdepääs pikaajalisele hooldus- ja tugiteenusele esmatähtis. Kaalumist vajavate tegurite hulka kuuluvad ka puuete kompenseerimine, habiliteerimine ja rehabiliteerimine, puuete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede minimeerimine ning ebavõrdsus tervishoiu alal. Peamised eesmärgid on sotsiaalse
toimetulekuraskusi. Puudega laps ei ole ühiskonnale koormaks juhul, kui ühiskond ise suudab talle tagada kõik puudega noorele ühiskonda integreerimiseks vajalikud tegevused meditsiinilised, hariduslikud, sotsiaalsed ning psühholoogilised meetmed. Kahjuks ei ole Eesti ühiskond ja riik jõudnud veel sinnani. Paraku takistavad ühiskonnas ja elu-keskkonnas esinevad piirangud puuetega inimestel elada oma elu puueteta inimestega samaväärselt. Kaasinimeste teadmatuse ja diskrimineeriva suhtumise tõttu ei ole puuetega inimestel kõigi teistega võrdseid võimalusi. Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Kasutatud materjalid: 1. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal ,,Puuetega inimeste olukord Euroopa-Vahemere piirkonna riikides", Euroopa Liidu Teataja C 048, 15/02/2011 (lk. 94-101);
Eeldades, et puuetega inimesed on teistest halvemas olukorras, otsitakse vastust, kas tegevustest kõrvalejäämine on seotud sellega, et paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, et tegevustes osalemine nõuab suuremaid kulutusi, kui neil on (kulutused teenindusele, rehabilitatsioonile, abivahenditele, haridusele, kultuurile jms. on suured) või tingib seda kaaskodanike eelarvamuslik suhtumine. Jääb kõlama mõte, et noored puuetega inimesed soovivad samu asju nagu nende puueteta eakaaslased - huvitavat, rahuldust pakkuvat tööd, või kui mitte tööd siis rahuldust 9 pakkuvaid, ligipääsetavaid võimalusi (Richardson, 1997: 1270). Erinevatel moodustel aktiivse vaba aja veetmise korraldamine muutub lääne ühiskonnas enam ja enam oluliseks. Üheks eeltingimuseks on see, et puuetega ja puueteta inimesed muutuksid üksteisele lähedasemaks. Uuringud kinnitavad, et puhkuseaegsed sporditegevused on väga kohased
annaabi.ee 
