juhtus. Selles jutukogumikus on Mehis Heinsaar kasutanud ka mitmeid tuntud inimeste nimesid nagu näiteks Jaak Aaviksoo ja Onu Bella. Lisaks on ta oma teostes kasutanud ka mitme Tartu Ülikooli professori nime. Mõnda Mehis Heinsaare novelli lugedes oli mul mõnikord keeruline aru saada, kas tema lood on niivõrd sügavmõttelised, et ma selle loo mõtet ei taibanud või teine võimalus, selles loos puuduski mingi sügavam mõte ja ta on tahtnud lihtsalt, ilma suurema tagamõtteta, ühe huvitava loo kokku kirjutada. ,,Ebatavaline ja ähvardav loodus" jutukogumikust meeldis mulle enim novell ,,Eesti loodus". Selles novellis oli peategelaseks Peep, kes sõitis Balti jaama trammis. Sõidu ajal tuli tema juurde üks mees, kes hakkas jutustama, kui huvitav ja võimas Eesti loodus on. See mees jutustas väga pikalt ja kirglikult ning läbi selle mehe jutu sai minu arvates kirjanik välja
soosingu. Juba Rubinsteini kaasajal juureldi, mis on tema loomingu peamine puudus kirjutas ta ju palju ja ilma loomepiinadeta? Üks kriitik meenutas lugu saksa muinasjutukangelasest kuningas Purmentonist, kelles peitunud hiigelvägi vaid keskööni, mil ta muutus kääbuseks ning päikesetõusl sai ta taas tagasi oma jõu. Kas ei komponeerinud Rubinstein mõned teosed enne ja mõned pärast keskööd; ühe teoselõigu enne ja teise pärast kellalööki? Või puuduski tal tõeline loominguline talent? Suur osa Rubinsteini loomingust on unustatud. Tema kuuest sümfooniast teatakse Teist, alapealkirjaga ,,Ooken", viiest klaverikontserdist Neljandat, üht-teist esitatakse tema kammeransambli- ja klaverimuusikast, tema ligi 20 ooperist on elujõu säilitanud ,,Deemon". Vaid ülipopulaarset Meloodiat F-duur op.3, nr.1 võib kuulda kümnetes erinevates seadetes. PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) ,,..
puhtast vasest on see kõva sulam. Pronksivalamine leiutati Mesopotaamias, Sumeris. Pronksikultuuri keskused on määratavad maakide leiukohtadega. Lähis-Idas, Mesopotaamias ja Vahemeremaades sai pronksiaeg alguse 3 aastatuhandel eKr, suures osas Euroopast 2 at algul eKr, Põhja-Euroopas 2 at keskel eKr. Aafrikas ja Ameerikas pronksiaeg peaaegu puudus, Austraalias aga puuduski. Egiptuses ja Mesopotaamias olid sel ajal juba tekkinud või tekkimas tsivilisatsioonid. Olid kirjalikud allikad, riik, kihistumine neis riikides algas ajalooline aeg. Euroopa pronksiaeg ei saanud algust murrangulistest sündmustest, vaid see oli vastus reale uutele võimalustele. Paljud neist muutustest toimusid materiaalses kultuuris ning asustusmustris. Põhiliseks elatusalaks oli nüüd põlluharimine, ka karjakasvatus omas suurt tähtsust
sõnadega ja see selgubki, et Zaiidil ikka see Riina teema endiselt päevakorras. +11 J küsib enne rootsi keele tundi Liisa käest miks ta klassi jaok nii ebapopulaarne on? Liisa on imestanud, et ta seda küsib, et piisab sellest mida ta Kristiinale endises koolis tegi. J-le meenub lugu kuidas Kristiinal oli eelmises kooli suhe Tõnisega ja korraga oli kooli peal jutt, et Kristiina on rase ja tahab aborti teha, Keegi ei teadnud kas see on lihtsalt kuulujutt või tõsi. Mingil ajal puuduski Kristiina koolist nädala ja tuli tagasi väga väsinud, halli ja närtsinuna. J oli paar päeva päarst Kristiina saabumsit tüdrukute majas keemiatööde vastuseid viimas, kui nägi tema toal silti"lapsetapja". J rebis sildi maha, aga sama ajal avanes usks ja Riina nägi J selle sildiga. J ei teadnud, et Kristiina oli teda pidanud selle sildi ülesriputajaks. Ta ütles Liisale, et tema ei teinud seda. Ema juurde minnes J ehmatab, sest korterist kostab jälle