Tuberkoloos Hingamisteede kaudu Kopsud 7 Viirused Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viiruseid. Viirusel tuum ja tsütoplasma puuduad. Nukleiinhapet ümbritseb alguline kapsiid, mis kaitseb viiruse genoomi keskkonna mõjude eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Väljaspool peremeesrakku eksisteerivad viirused viirusosakestena. Kujult on viirused korrapärased. Viirused ohustavad kõiki elusorganisme. Tuntakse bakteriofaage, mis kahjustavad baktereid (bakteriviirused), putukate, taimede, loomade viirushaigusi, inimese viirushaigusi. Viiruste paljunemine
- põhjustavad seenhaigusi - põhjustavad toiduainete riknemist Seente jaotus. * ikkeseened * kottseened * kandseened * viburseened Ikkeseened. * põhiliselt hallitusseened * toitumiselt saprotroofid * leidub toiduainetelt, puu- ja juurviljadelt * mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe * paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt) * siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega * sõnnikuhallik vajab elutsükli läbimiseks veise seedekulgla läbimist; eosed satuvad maapinnale sõnnikuga. - hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu) - eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale Kottseened. *hallitusseened ja söögiseened *eosed arenevad eoskottides 8-kaupa
võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse zeste , miimikat , intonatsiooni. Kirjaliku kõne kirjapandu pole selle ainus peatunnus. Kirjalik kõne on ka teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga , peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem , sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduad. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon ("ah", "kas testi", "oot-oot", "ai-ai" jmt) Afaasia on osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustus(t)ega. Eristatakse kõneproduktsiooni ja kõne mõistmise häireid. Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused Kõn mitteverbaalsed komponendid
võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse žeste , miimikat , intonatsiooni. Kirjaliku kõne kirjapandu pole selle ainus peatunnus. Kirjalik kõne on ka teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga , peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem , sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduad. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon (“ah”, “kas testi”, “oot-oot”, “ai-ai” jmt) Afaasia on osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustus(t)ega. Eristatakse kõneproduktsiooni ja kõne mõistmise häireid. Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused Kõn mitteverbaalsed komponendid
Meedia: Kuidas kuulajadi/vaatajaid mõjutada, kuidas toime tulla sellega, mis meile pähe määritakse (reklaamid). Sihtrühma arvestamine on oluline, kellele on reklaam mõeldud. Pedagoogidele (metoodikale) pakub huvi: *kõnetegevuse kui tervikmõiste ja tema põhikategooriate vahekord: Kuidas kujunda kõnevõimet, millal kui palju teadvustada keeleüksusi. *Kõneop-st sõltuvus konkreetsest keelest: rõhuasets silpidel, häälikute kestvus, morfeemide probleem (palju muutevorme , kui need puuduad, kuidas iis täpne tähendus edasi anda). Kirjutamine/lugemine sõltuvad konkreetsest keelest. Tekst sõltub keelest VÄHE. Hääldamise, sõnavara erisused, grammatika erisused. Tekstistruktuur sõltub pigem aga kultuurist. * Kõneüksus ja segmendid:Foneem on kõige häälikuline üksus. Kõneldes on kõige väikseim segment on silp. Kõnetakt on oluline! Nt maa-le . Mis on keelesüsteemi üksused ja kuidas need liigenduvad kõnes segmentideks?
annaabi.ee 
