kuidas see päriselt küll juhtus, kuid ta sai siiski vanglast välja. ● Henry Fordi tootmisliin. ● Ajastule vastavalt oli palju väärkohtlemist mustanahaliste hulgas, Coalhouse võitles terve elu, et teda nähtaks kui võrdväärse inimesena. 2) Kirjelda perekonda (Ema, Isa ja Väike poiss…) kuidas olid peresuhted intiimvallas ajale jalgu jäänud ja kuidas sellest välja puudi rabelda? Detail maksab! Valge ülemklassist pere koosneb romaani peategelast, irooniliselt aga pole neile päris nimesid antud. Isa on jõukas valge mees, kes pooldab traditsioonilisi soorolle ja sotsiaalseid ootusi ja eraldatust. Isa otsib teiste austust ja muretseb oma väljanägemise pärast, mis ei aita kaasa tema isiklikule kasvule. Ema aga muutub ajas- kui alguses on ta traditsiooniline naine ja
riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke, kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks. 2
riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke, kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks. 2
mõistetakse, et kuigi tema tegevuses võib näha ka omakasupüüdlikke ajendeid, ei jäänud tal muid valikuid. Orduriik polnud jätkusuutlik, mingi uus peremees oli tarvis leida. Teine üsna äärmuslik seisukoht pääses maksvusele 1920-1930aa Läti rahvuslikus historiograafias – Kuramaa hertsogiriigis hakati nägema peaaegu mingisugust lätlaste riiki, taheti Läti riigi ajalugu viia tagasi peaaegu keskaega. Jakob – temas nähti peaaegu mingit Läti vanemate õigusjärgluse pärijat, puudi sedamoodi asjale läheneda. Lätlaste riik ei olnud Kuramaa hertsogiriik kindlasti mitte. NL historiograafias traditsiooniliselt läheneti kõigele klassivõitluse printsiibist ja üritati igati maha materdada – õelad hertsogid, kes tallasid talurahva õigused jalge alla. Halvad ja koledad Kuramaa hertsogid, E Bironi isik võimendus NL-ajal veelgi, varem juba negatiivne suhtumine. Tänapäeval märksa tasakaalukam suhtumine. Üldiselt on tänapäeva ajaloolased veendunud, et
annaabi.ee 
