Metoodikad, mida kasutatakse: 1. Sammumeetod. 2. Püsiruutude maha märkimine tikkude abil. 3. Ligema naabri meetod. 4. Liikuv kvadrant. 5. Ristimeetod Kõige vähem töömahukas meetod on kas ligema naabri – või siis ristimeetod. 4. Mustikate või jõhvikate või pohla kultuuristamine. Mustikakasvatus Taimeperekond mustikas haarab umbes 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest puhmastest kuni kümnekonna meetri kõrguste puudeni. Sordid Kännasmustikas – 1-5 m kõrgune põõsas; Marja läbimõõt 4-12 mm, värvus mustast kuni hallikassiniseni. Ahtalehine mustikas -10…60 cm kõrged; Marjade läbimõõt on 3-12 mm, värvus läikiv- mustast kuni hallikassiniseni. Kanada mustikas - Sarnane eelmise liigiga. Põõsad 10…115 cm. Viljad on sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas - Põõsaste kõrgus 10…150 cm. Vahakirmega kaetud siniste marjade läbimõõt on 8-10 mm
http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). 4 Mustika iseloomustus Taimeperekond mustikas hõlmab endast 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest igihaljastest puhmastest kuni kümmekonna meetri kõrguste puudeni. Enamus mustikaliikidest kasvavad Malaisias, Jaapanis, Kagu-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas. Mustikas on heitlehine kääbuspõõsas. Põhiliselt võib peenra rajamiseks kasutada kahte sorti mustikataimi ahtalehelist mustikat või kännasmustikat. Ahtalehine mustikas kasvab 20-30 cm kääbuspõõsana. Taimed on isepaljunevad- välimised külgoksad kasvavad pinnases põõsast kaugemale ja juurduvad, laiendades nii pikkamööda oma leviala
Pinnatuli võtab maatule ilme. Ladvatuli Ladvatulekahjud moodustavad metsapõlengute koguarvust alla 5%. Eestis tuleb ladvatulekahjusid ette vaid männikutes, männi-kuuse segametsades, harvemini kuusikutes. Lehtpuistus ei ole ladvatulekahjul võimalik levida.18 Ladvatuli levib puude võrasid pidi ja sellepärast on selle esinemine harvikutes välistatud. Leegid ei ulatu kõrval asetsevate puudeni, sest puude võrade vahekaugused on harvikutes liiga suured. Kui mets on liiga tihe, on ladvatule levik takistatud. Võrad takistavad õhu liikumist. Pärast ladvatulekahjut on puud küll surnud, kuid tüved jäävad alles ning on kasutatavad.19 17 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. 18 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. 19 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113-114. Tabel 4. Ladvatule kategooriad.20
Horisontaalkaugus äärmisest juhtmest lähima puuni , m 2 2 B= H -h kus H - puu kõrgus , m h - äärmise juhtme vertikaalkaugus puu kännu horisontaaltasapinnani juhtme suurimal rippel (+ 350 C ), m Trassi kogulaius A = D + B1 + B2 + 2E kus D - äärmiste juhtmete vaheline kaugus, m B1 ja B2 – horisontaalkaugused äärmistest juhtmest lähimate puudeni, m E - ohutu kaugus juhtmest – sõltub liini pingest: 0,4 kV − 1 m; 6-20 kV − 1,5 m; 35-110 kV − 2 m; 220 kV − 4 m; 330 kV − 5 m H1 E E H2 H1 H B1 h1
annaabi.ee 
