10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784. aastal talupojad ei lähe teotööle, sest arvavad, kui maksavad ise oma pearaha maksu ära, siis pole vaja tööl käia. Mõisnikud kutsuvad sõjaväeosad kohale. Üks suurem kokkupõrge toimus Räpinas mida nimetatakse puuaia sõda. Selles hukkus 5 talupoega, pärast peksti veel talupoegadele mõistus pähe. Kui 1786 Katariina 2. suri ja tuli Paul 1., asehaldusaeg lõpetati. Taastati Balti erikord, selle eest hakati võtma sõjaväkke sinseid talupoegi.
milles tugines Vanale Testamendile. Tema eesmärk oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu Aastaarvud: · 1721 Uusikaupunki rahu. Kinnitati Balti valitsemiskorra põhijooned · 173040ndad Koostati aadlimatrikklid · 1739 Roseni deklaratsioon · 1783 Baltikumis kehtestati uus halduskorraldus (asehalduskord) · 1765 Liivimaa Maapäev, Browne Positiivsed määrused · 1782 Pearaharahutused eestis, Puuaia sõda · 17881790 VeneRootsi sõda (Venemaa võit) · 1739 Esimene eestikeelne Piibel · 1765 Liivimaa maapäev võeti vastu Zimmermanni Koolikorralduse kava · 1802 Eestimaa maapäev võeti vastu talurahvaregulatiiv · 1802 Liivimaa maapäev õeti vastu talurahvaregulatiiv · 1805 Rahutused PõhjaEestis · 1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale · 1816 32. mai Talurahvaseadus Eestimaal · 1819 26. märts Talurahvaseadus Liivimaal
Balti erikord ei kehtinud 1783-1796. Katariina II pani siis kehtima asehalduskorra. Üritati Balti erikorda likvideerida. Sellega muutus haldusjaotus: tehti juurde 4 maakonda. Maakonnad nimetati ümber kreisideks. 1783 sai Paldiski linna õigused, 1794 Võru. Eesti kokku 12 linna. Määrati uus maks - pearahamaks. Pearahamaksu tõlgendasid talupojad valest: arvasid, et kui maksavad pearahamaksu, siis mõisakoormisi enam maksma ei pea. See eksitus põhjustas mitmeid rahutusi: Räppinas Puuaia sõda, Karula mõisa rahutused. Hakati koraldama hingeloendusi, mille käigus loeti ainult mehi. Need on esimesed usaldatavad andmed eesti rahvaarvu kohta.Omavalitsus organid saadeti laiali - rüütelkondade maapäev ja linnade raed. Linnades said kodaniku õigused kõik majaomanikud, sellega said mõned eestlased sakslastega võrdsed õigused. Linnu hakkasid juhtima linna duumad, kuhu valiti nii rikkaid kui ka vaeseid kaupmehi. 19
ärevust oli võimude pool, on välja toodud G. Browni kiri Katariina II-le, milles ütleb, 28 et ei tea ühtegi Liivimaa mõisa, milles ei mässataks. Meie alal on rahutuid mõisu välja toodud tavaliselt kolm: 1) 1784. a kevadel Viljandi lähedal Viiratsi. Probleemiks see, et talupojad olid väga rahulolematud suurendatud normidega. Pole teada sealt relvastatud vastuhakke. 2) Räpina rahutusi Räpina puuaia sõda 4. juuli 1784. konflikt oli talupoegade ja sõjaväelaste vahel. 5 talupoega said surma, 8 haavata. Rahutud talupojad, kuna neil relvastust polnud, olid ümbrusest aiateibaid haaranud, sellest ka nimetud. 3) Võrumaal Karula kiriku juures. Ajend oli hoopis ühe talupoja kinnivõtmisest tulenev. Tema seisusekaaslased nõudsid tema väljaandmist. Konkreetne väljaastumine leidis aset 18. augustil 1784. KA siia oli toodud sõjaväelasi. Üks talupoeg saab surma
annaabi.ee 
