Jõe harusid nimetatakse deltaks. Vanal ajal oli delta soine ning seal pesitses rohkesti veelinde ja kasvasid kõrkjad. Muistne Egiptus paikneski maa-alal Niiluse oru kärestikust kuni Vahemereni. Niiluse jõgi tõuseb üle kallaste iga suve lõpus ja sügise alguses. Seda põhjustab lume sulamine lõunapoolsetest mägedest, kus jõgi alguse saab. Tulvavesi ujutab üle suure osa Niiluse kitsast orust. Kui vesi langeb, on terve org kaetud rammusa mudaga. Pehmet pinda on kõpla või puuadraga kerge harida ja põld annab väga head saaki. Kuhu üleujutuste veed ei ulatu jääb maa kuivaks ja viljatuks. Egiptuses saab põldu harida tänu Niilusele ja tema üleujutustele. Vanal ajal öeldu õigusega, et Egiptus on Niiluse and. Egiptlased õppisid juba ammustel aegadel üleujutusi ära kasutama ja rajasid lihtsaid, kuid tõhusaid veetõstukeid ehk saduffe. Egiptlase kaevandasid ka kanaleid, millega sai vett juhtida kohtadesse kuhu üleujutused ei ulatunud
rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks. c) Kivikalmed vanad tarandkalmed (uudseks oli relvade panustamine), uued kivikalmed (korrapäratud kivivaremed, panuste hulk vähenes, üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad), ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas). d) Liivakääpad põletusmatused väheste panustega. e) Aarde- ja peiteleiud ehted, relvad, tööriistad
hapnikusisaldus. Niiluse alamjooksu org (laius15-20 km) on vanimaid inimasutus ja kultuuripiirkondi (niisutusmaaviljelus) ning ka nüüdisajal tihedasti asustatud (97% Egiptuse rahavastikust). Juunikuus Niiluse ülemjooksul alanud troopilised vihmasajud tõid kaasa rohkesti muda, mis sadestus üleujutatud aladele. Põldudele sadestununa oli see väga viljakas ning pehme. Seetõttu oli põldusid võimalik harida väga lihtsate vahenditega, kas kõpla või kerge puuadraga. Üleujutus kestis tavaliselt novembrini, siis algas külviaeg. Kui seeme külvatud, aeti põldudele lambad, kitsed ja sead, kes terad mulda trampisid. Kui valminud vili lõigatud, laotati viljavihud kõvakstambitud muld- või saviplatsile ning lasti härjad neid tallama, kuni terad käes. Egiptlased kasvatasid teraviljadest nisu ja otra. Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on
otstel vallid kraaviga. Ringvalllinnus Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga. Valjala, (ehk maalinnus) Varbola 2. Külad ja põllud a. Elati mitmest talust koosnevates külades linnuste lähedal. b. Esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks (siiludeks), tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. c. Põldu künti raudotsaga puuadraga. d. Kahevälja süsteem: Põllumaa Kesa = karjamaa + sõnnik väetiseks 3. Kalmed a. Vanad tarandkalmed uudseks oli relvade panustamine. b. Uued kivikalmed korrapäratute kivivaremetena: · Panuste hulk vähenes. · Üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad) ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas. c. Liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eestis) põletusmatused väheste panustega. 4. Aarded ja ohvriannid a
annaabi.ee 
