XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri. Pearu saatis oma naise Eesperesse abiks, et laipa pesta ja muudel tegemistel aidata.Pearu isegi sillutas öösel tee, et Krõõdal oleks sile minna (oma viimast teed) surnuaeda ning pidas ka aukõne Krõõdast. XVIII Mari hakkas käima Andrest aitamas, oli perenaise asenduseks. Pearu sai peksa Andreselt, millest
Lisaks pidi rektor abistama ka toomkiriku pastorit jutlustamisel.( Põldvee 2008 ,161) Lempeliuse tagandamise ühe põhjuse illustreerimiseks toon siinkohal katkendi Aino Kalda ,,Reigi õpetajast". (,,See sündis nimelt päeval, kui kooli uuriti parajasti Erasmi libellus de civilitate morum, et üks Doomskooli poiss, kes oli suurest ja vägevast maa-aadeli suguvõsast, kuid muidu kõige suurem võrukael ning üleannetu, torkas enese ees istujat poissi pussnoaga selga, labaluie kohale, pilgates nõnda Erasmuse vagasid õpetusi. Senest üleannetusest (kuigi haav oli hoopis tühine!) sündis suur kisendamine ning kära, ja Rector ise kutsuti sinna. Siis jäin mina kahekesi süüalusega, ega olnud muid päältnägijaid juures. Ja kuigi mina peaksin kõik otsast pääle kannatama, mis minu hing ja ihu on kannatanud, ja mina peaksin põlema puhastamise tules, nagu õpetab, tõsi küll valesti Paapst, seesinane
esimene daam; koos sõbratari Joséphine de Beauharnais’ga suunasid ajastu moodi; kord, blond, kord brünett, siis punapea, oli ta ka ampiirstiili rõivamoe propageerijaid; mehe äraolekul sõjakäikudel ja diplomaatilisel tööl jõudis talle sünnitada kolm last; 1805.a. lahutas Tallienist ja abiellus belgasest Chimay’ vürstiga; tema tuntus on võrreldav toppmodellide tuntusega tänapäeval “Mul on kaasas pistoda, et see torgata türanni südameesse!” (Ta vehkis saali ees pussnoaga.) Barras ja Fouché toetasid kohe Louchet’ ettepanekut, mis läks läbi üllatava nobedusega. Jakobiinide diktatuur sai paugupealt läbi. Järgmisel päeval hukati Revolutsiooni väljakul Robespierre vanem, Saint-Just ja 20 montanjaaride liidrit. Robespierre noorem järgnes vennale tapalavale vabatahtlikult. Termidoorlik vahevalitsus juhtis riiki kuni Konvendi ametliku tähtaja lõpuni (sügisel 1795). Ministrid
» «Noh, siis,» ütlesin ma, «kui me ei vaja kirkasid ja labidaid, mida me siis vajame?» «Paar pussnuga.» «Nugadega kaevame augu onni seina alt läbi?» «Jah.» «Pagan võtku, see on narrus, Tom.» «Pole tähtis, kas see on narrus või ei; nii tehakse ja nii on õige. Ja muud võimalust ei ole minu teadmist mööda olemas; ja ma olen lugenud kõiki raamatuid, kust sääraste asjade kohta teateid saab. Maa-alused käigud kaevatakse alati pussnoaga; ja ära arva, et läbi mulla; harilikult läbi tugeva kalju. Ja see kestab mitmeid-mitmeid-mitmeid nädalaid; kestab otse igavesti. Mõtle, kuidas lugu oli d'If'11 kõige sügavamas vangikongis vaevlevate vangidega Marseille'i sadama juures, tead; mis sa arvad, kui kaua kestis, enne kui nad müüri läbi kaevasid?» «Ma ei tea.» «Noh, arva.» «Ma ei tea. Poolteist kuud?» «Kolmkümmend seitse aastat -- ja välja jõudsid nad Hiinasse. Nii on need lood.
» «Jah.» «Te tunnistate siis üles, et olete Bophomet' * päid kummardanud, neid templiordu jälke ebajumalakujusid *?» 1 7 8 «Jah.» «Et olete alati ühenduses olnud kuradiga, kes selles kohtuprotsessis figureerib lihtsa kitse kujul?» «Jah.» «Tunnistate lõpuks üles ja vannute, et te deemoni ja varjukuju abil, kelle nime üldiselt munklummutisena tuntakse, ööl vastu märtsikuu kahekümne üheksandat päeva olete pussnoaga tapnud kapteni, kelle nimi on Phoebus de Chäteaupers?» Ta tõstis kohtuniku poole oma suured liikumatud silmad ja vastas masinlikult, kogelemata ja võpata-mata: «Jah.» Ilmselt oli kõik ta sees murdunud. «Kirjutage üles, kirjutaja,» ütles Charmolue. Pöördudes 304 piinajate poole, käskis ta neil vangi vabastada ja tagasi kohtusaali viia. Kui vang oli vabaks lastud, uuris vaimuliku kohtu prokurör tema valust veel kihkavat jalga. «Läki!» ütles ta. «Pole suurt viga
annaabi.ee 
