radioaktiivseid aineid kui Tsernobõlist, siis räägib sellele ilmekalt vastu see, et evakuatsioonipiir on sama kaugele nihutatud kui oli Tsernobõlis. Järeldus: Vaatamata tuumaelektrijaamade suurele vastupidavusele, oleks otstarbekas rajada tuumaelektrjaamu seismiliselt vähemaktiivsetesse piirkondadesse, kuna see viiks katastroofi tekkimise ohu miinimumini. Väide: Oleks otstarbekas rajada tuumaelektrijaam Eestisse Tõestus/Näide: Arvestades seda, et Fukushima tuumaelektrijaam suutis purustusteta taluda 8.9 magnituudilist maavärinat, paneb see Eesti oma geoloogilise asukohaga soodsasse asendisse tuumajõujaama rajamisel. Tänu sellele, et Eesti asub Euraasia laama keskosas on maakor siin seismiliselt väheaktiivne. Suurim Eesti alal aset leidnud maavärin oli 1976 aastal ning seda hinnati Richeri skaala järgi 4,6 magnituudiga, mis teeb sellest 10 000 korda vähemvõimsama maavärina. Arvestades Eesti maakoore väikseid värinaid ning muude seismiliste protsessidega
maanteedel, Kamaishi sadamast rebis laine terve hulga autosid merre. 4 Mure tuumajaamadega Ka Tokyos kõikus enamik hooneid, kuid jäi siiski püsti, küll kukkus sisse osa Kudan Kaikani hallist. 332,5 meetrit kõrge, Eiffeli torni meenutav Tokyo Tower sai kergemaid kahjustusi, ehitamisel olev 634 meetri kõrgune pilvelõhkuja Tokyo Sky Tree pääses aga väidetavalt ilma igasuguste purustusteta, kõik 500 ehitajat jäid ka terveks. Eile õhtuks oli Jaapani rannikult leitud juba ligi 300 surnukeha ja kannatanute otsingud jätkusid. Miyagi prefektuuri aladel põhjustas maavärin ka väiksema tulekahju Onagawa tuumajaamas, sellest lõuna pool Fukushima tuumajaamas tekkis aga jahutussüsteemi rike, mistõttu kuulutati välja ka tuumaenergia eriolukord, radiatsioonileket siiski ei täheldatud. Kuigi rongiliiklus lubati esimesel võimalusel taastada, soovitasid võimud
Norra töötati innukalt sõjatagajärgede kõrvaldamiseks.70-ndate keskpaigani oli suurimaks rikkuseks kala, kuid peale nafta-ja maagaasi kasutusele võtmist sai Norrast kiiresti rikas tööstusriik. Soome kohustus maksta sõjahüvist sidus Soome tööstuse ja ka põllumajanduse tihedalt idapoolse turuga.See võimaldas neil oma tooteid üsna lihtsalt turustada.Soome majanduslik seis paranes. Taani majandus rajati peamiselt põllumajandusele.Kuna sõjast väljuti suuremate purustusteta, suudeti majanduse sõjaeelne arengutase kiiresti taastada ning ka ületada. Island põhiliseks elatusallikaks jäi kalandus.Island muutus tähtsaks Euroopa ja Ameerika vaheliseks liiklussõlmeks.Levis ameerikalik elulaad. 50.Milline on kõige ameerikalikum põhjamaa? Island 51.Miks tabas Põhjamaid 1990 algul majanduslangus? Soomes idabloki kokkuvarisemise ja sellest tingitud raskuste tõttu. Taanis & Rootsis Saksamaa Liitvabariigi majandusraskuste tõttu, mis olid tingitud Ida-Saksa
aastal ka Liivi ordu, alistudes Poolale. Nii ei olnud 1582. aastal olemas enam linnuse rajajaid ja omanikke, kui Jam Zapolski vaherahuga Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel läks Vastseliina Rzeczpospolitale. 24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune Poola võimuperiood.1620. aastal alanud võitlus Poola ja Rootsi vahel Liivimaa pärast olid 1625. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne Vene-Rootsi sõda 1656–1658 algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises 21. juulil 1656 rängalt kannatada ja alistus veelkord venelastele. 1658. aasta Vallisaare vaherahu ja 1661. aasta Kärde rahu tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks. Põhjasõda muutis 1702. aastal Vastseliina linnuse varemeteks
Mannerheim; Vaherahu sõlmiti 19.septembril 1944; Soome pidi jääma 1940.a. piiridesse; Soome pidi maksma 300 miljonit dollarit sõjakahjude katteks; Karistama sõjakurjategijaid Keelustama sõjaväelised organisatsioonid; Lapi sõda Soome sõda Saksa vägedega 19441945; 21.04.2017 Põhjamaade ajalugu 20. Põhjamaad pärast maailmasõda Taani Väljus maailmasõjast purustusteta 1945 liituti ÜROga 1949 NATOga Frederik IX (1947-1972) uus kuningas, polnud ühtegi poega, maeti kirikust välja 1953 muudeti põhiseadust ja troonipärimisseadust Taani parlament muudeti ühekojaliseks - Folketing Trooni sai pärida ka naisliinis Christiansborgi loss -> valitsus, parlament, kohus Bonni protokoll 1955 kirjutati Saksa LV ja Taani vahel alla kokkuleppele taanlaste huvide kaitse kohta Lõuna-Schleswigis
annaabi.ee 
