Koguseid määratakse projekti alusel. Kui tekib kive (tehiskivi) siis see purustatakse ja saadetakse killustik. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb anda ohtlike jäätmete hulka. Värvi,laki ja liimi jäätmed ja nende taara tuleb viia ohtlike jäätmete jaama punkti. LAMMUTUS MEETODID. Meetodi valikul tuleb arvestada lammutatava ehitise asukohta, kõrgust, tööde ulatust ja materjali. Meetodid. *Ekskavaatori noolele kinnitatud lõnd purustiga. *Seinte langetamine trossi ja trattoriga. *Seinte langetamine heravasara lõõkiseda kraana noole otsas *Lõhkamine *Teemant saagimine *Veejoaga lõhkumine *käsitsi lammutamine. Töökorraldus ( 3 haardeala ) *Sisetarandite demonteerimine ( torustikud ära ,vahelaed, vaheseinad ära ) *Seinte lammutamine ( lammutatakse sissepoole ) *Koristamine Ohutus nõuded
liigne manööverdamine ja ümberpööramine. Kuna vastuvõetav materjal võib sisaldada kompostimiseks ebasobivat materjali (klaas, plast, metall), siis toimub käitlusalal ka sorteerimine. Sorteeritud jäätmed viiakse esimesel võimalusel jäätmealale, et vältida taassegunemist ja saastumist. 10 Kogu materjal purustatakse paremaks kompostimisprotsessi käivitumiseks sõelkopp-purustiga ning transporditakse frontaallaaduriga kompostimisalale. Käitlusala eraldatakse muust alast kõrgemate äärekividega, et vältida materjali segunemist ja nõrgvee liikumist kompostimisalale. Kõik platsi sade- ja muud veed juhitakse äravoolurennidesse ja kogutakse ning seejärel saadetakse vajadusel käitlusesse (sõltuvalt veeproovide tulemustest, kas ohtliku või mitteohtliku reoveena). Kompostimisala
Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Koristustööd ja kambriblokk Tähistused: Poolplokk 1 Laadurveok Tervik 2 Soonur Kogumisstre 3 Puurvanker kk 4 Toestamine Külgstrekk 5 Kraapkonveier toitur- Krossing purustiga 6 Lintkonveier 7 Buldooser 8 Liikurtoestik ankrute väljavõtmiseks Tehnoloogilised protsessid kambriplokis: · Toestamine · Soonimine · Lõhkeaukude puurimine · Lõhketööd · Põlevkivi laadimine ja vedu Kaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuksid ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6-7 m. Kambrite laius ulatub 7-8 m.
Pulberlubja saame, kui lisame lubjale 1/3 vett. Lubja taigna saame lisades suurema hulga vett ning lubjapiima, kui lisame väga suure koguse vett. Lupja jääb tavaliselt lihtsa lubja ja vee segamise tõttu kustumata või poolkustunud teri, mis kustuvad aeglaselt ja kahjustavad lubja mahupüsivust. Soovituslikult peaks enne sellise lubja kasutamist ootama 10-15 päeva, mille jooksul toimub järelkustumine. Kustumise efektiivsuse võimendamiseks võib teda kustutada purustiga varustatud kustutis või rõhu all auruga kuivatades. [3], [2] Lubja kustumist kiirendaks oluliselt lubja jahvatamine enne kustutamist. 20-30 minutiga kustub jahvatatud lubi ning teda võib kasutada ilma eelneva kustutamiseta. Alles segus suudab lubi kustuda ja eraldunud soojus kiirendab veelgi segu tardumist. [3] Lubja kivistumine saab toimuda ainult õhus ja lubja kivistumise toimub reaktsiooni [3]: OH ¿2 +CO 2=CaCO3 + H 2 Ca ¿
purustatud betoon - milliste omadustega, kuidas saab kasutada, kuidas toodetakse; Keskkonnasõbralik ei sisalda ohtlike jäätmeid, metalli jne. On heaks täitematerjaliks: krundi pinna tasandustöödel või rekultiveerimisel, odavaks tooraineks teedeehitusel. Purustatud betooni on võimalik toota: fraktsioneeritud-, ridakillustikuna või sidumata seguna. Lammutustööde ning ehitusjäätmete käitlemine- lammutustöödest tuleb toormaterjal, mida on vaja purustiga purustada. Toormaterjali sorteerimine on tootmise tähtsaim tegevus! Sorteerimisest sõltub materjali väärtused ja omadused. looduskivimaterjalid (klassifitseerimine, graniidid sh müürikivid ja sillutuskivid, lubjakivid ja killustik sh paetuhk, dolomiidid, põlevkivi tuhk ja killustik, tootmise eripära ja täitematerjalide pesemine, liivad, kruusad, milliste põhimõtete järgi valitakse, täitematerjalide vedu);
Pump peab ületama survekaod Igat pumpa iseloomustatakse pumpade karakteristikuga. Pumba tootlikus on suurem siis, kui väiksem on pumba karakteristik. Mida väiksem on tõstekõrgus, seda suurem on vooluhulk! Iga pump ei sobi kõigile torustikele. Pumba valik Reovee jaoks · Suure läbivooluavaga pumbad (,,Free passage") ühiskanalisatsioonipumpla korral olgu pumba läbivooluava või suurim tahkise suurus vähem 60-80 mm. · Purustiga pumbad jahvatab tükid väiksemaks. · Kasuta võret enne pumpa Eramu väilepumplas vaba läbivooluava 30-60mm või purustiga või lõikuriga tööratas. Kodumajapidamistel üldiselt pumbad, mis jahvatavad prahi tükkideks. Jahvatamiseks kasutatakse jahvatuspead või terava servaga töörattaid. Reovesi on küllaltki agressiivne ning sisaldab igast kraami! Kõige süütumad asjad on nt WC- paber, kuid võib leida ka happeid/aluseid. Pumpad tänapäeval on sukelduvad, st on reovee sees