Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971. 1972. a. restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Suurtükitorn Keskaja lõpus (1559. a.) müüs jõuetuks muutunud piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (s.h. ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta
6 15 10 5 0 2280 2300 2320 2340 2360 2380 2400 2420 2440 2460 Tihedus [kg/m³] Graafik 2. Betooni kivistumikeskkonna mõju purustavale jõule. 366.6 358.3 357.5 348.5 347.7
Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. Keskaja lõpus (1559. aastal) müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama. 17. sajandi alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.1619.
Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev suurtükitorn pärineb 1470. aastaist (restaureeritud aastatel 1971.–1972). Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. Keskaja lõpus (1559. aastal) müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid kaotama sõjalist tähtsust tänu üha võimsamate suurtükkide purustavale jõule. 17. sajandi alul mindi kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. 6 Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga.1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.–1619
1.2. Taani aeg (15591645) Keskaja lõpus müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal Taani kuningale Frederik II-le. Viimane andis need edasi oma vennale hertsog Magnusele. Selle tehinguga langesid Saaremaa piiskopile kuulunud valdused Taani valitsuse alla ja Kuressaare linnus muutus taani asehalduri residentsiks (Vaga,1957). Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1.3. Rootsi aeg (16451710) 1645. a
5) juhtme katkemisel külgnevas visangus Normkoormuseks pingutusisolaatorkomplekti elementidele, samuti tõirisolaatoritele, tõiradele ja konksudele on maksimaalne tõmbejõud juhtmes (leitakse juhtmete arvutusel). Kõik tarvikud, mis peaksid taluma inimese raskust, peavad taluma (täiendavat) kontsentreeritud normkoormust 1,5 kN. Vastavalt õhuliinide standardile EN 50341-1 peab kõikidele liini tarvikute tüüpi- dele standardis EN 61284 määratletud minimaalsele purustavale koormusele rakendatava osavaruteguri minimaalväärtuseks olema γM = 1,6, kuid projekti spetsifikatsioon võib sätestada osavaruteguri suurema väärtuse. Isolaatorkomplektidele sätestab EN 50341-1 osavaruteguri minimaalväärtu- seks γM = 2,0 EEE sätestab osavaruteguri (tugevusteguri) väärtuseks normaaltalitluses vä- hemalt 2,5 ja avariitalitluses vähemalt 1,7; konksudele ja tõiradele aga vasta- valt 2,0 ja 1,3.