Voolavuse moment MT = 2500 kgfcm Proportsionaalsuse moment Mpr = 2250 kgfcm 1.3. Voolepiir Wp = d3/16= 1,618 cm3 Ty = My = 220,7 Nm y = Ty/Wp = 220,7/1,618×10-6 = 136,4 MPa 1.4. Purunemispinge Wp,pl = d3/12 = 2,158 cm3 maxT = maxM = 8000 kgfcm = 760,7 Nm u = maxT/Wp,pl = 760,7/2,158×10-6 = 352,5 MPa Joonis 4. Purunemispilt 3 2. Väändekatse malmiga Joonis 5. Malmist katsekeha mõõtudega 2.1. Pöördemomendi M ja väändenurga sõltuvus Vt eelmisel leheküljel Joonis 3. 2.2. Purunemispinge Wp = d3/16 = 3,511cm3 maxT = maxM = 13000kgfcm = 1251,5 Nm u = u = maxT/Wp = 1251,5/3,511×10-6 = 356,5 MPa Joonis 6. Purunemispilt 4
= (312,9-104,6)/312,9 *100 = 66.6 % 2 Joonis 2. Terase moone ja pingete vaheline seos Flõpp 117869 tegelik = A lõpp = 104, 59 = 1126,96 MPa F max 174419 =557,43 tinglik = Ao = 312,9 MPa yu ülemine voolepiir: 406,56 [MPa] ya alumine voolepiir: 386,88 [MPa] u tugevuspiir ehk tõmbetugevus: 557,4 [MPa] Purunemispilt ja põhjendus Teras on plastne materjal ning enne purunemist deformeerub ta märgatavalt. Deformeerumise käigus tekib kael, mille keskelt keha ka lõpuks puruneb. 3 2. Tõmbekatse malmiga Katsekeha algandmed: Algpikkus l0 = 111,27 mm Lõplik pikkus l = 112,15 mm Algläbimõõt d0 = 19,88 mm Lõplik läbimõõt d = 19,87 mm Algristlõikepindala A0 = 310,4mm Ristlõikepindala peale purunemist Au = 310,1 mm2
( w 0,4 F −w0,1F )∗A ( 0,78−0,04 )∗43∗105 Puidu tugevusklass on väiksem kui C14 (E = 230 MPa). 2.6 Katsekeha tihedus m 205,1 ρ= = ∗106=499,2 kg/m3 V 43∗105∗91 2.7 Katsekeha survetugevus risti kiudu tiheduse kaudu fc,90 = 0,007*ρ = 0,007*528,3 = 3,5 MPa 2.8 Piki- ja ristikiudu survel saadud tulemuste analüüs 7 Foto 2.8.1. Purunemispilt survestamisel pikikiudu Foto 2.8.2. Purunemispilt survestamisel ristikiudu o Survetugevus pikikiudu fc,0 = 46,5 kN o Elastsusmoodul pikikiudu Ec,0 = 8140 MPa o Survetugevus ristikiudu fc,90 = 4,9 kN o Elastsusmoodul ristikiudu Ec,90 = 163 MPa Katsetulemustest selgub, et survetugevus ristikiudu on ligikaudu üheksa korda väiksem kui pikikiudu. Katse näitab ka, et elastsusmoodul pikikiudu on ligi 50 korda suurem kui ristikiudu
u F=0,46 2. Lubatavale muljumisdeformatsioonile 1,5mm vastav survejõud F1,5 =17 kN Tagavara tegurid: F Fu = F /F = 17/4,1 = 4,15 1,5 c,d K u=¿ 1,5/u = 1,5/0,46 = 3,26 F 5. Purunemispilt ja kandevõime kaotuse kirjeldus Kandevõimekaotus tekkis plastsete deformatsioonide arenemise tõttu. Kuna puit ei suutnud vastu pidada muljumisele nurga all, toimus lõplik purunemine. Kaldpind suruti algsest tasapinnastt välja ja puitühenduse kiududes toimus pööre. Katsekeha purunes 35,9 kN juures, mis on oodatust suurem tugevus. Arvutuslik varu oli kõige suurem alumise vöö nõrgestatud ristlõikel tõmbele, mille eeldatavaks
Tingituna nikkelsulfiidi osakestest võib vahel tekkida karastatud klaasi iseeneslik purunemine. Klaasi purunemise vältimiseks sellisel viisil on võimalik nimetatud osakeste avastamine. [4] 4. Klaasi kuumtugevndamine Kuumtugevdatud klaasi valmistamine toimub sarnase protsessi abil, mida kasutatakse ka karastatud klaasi valmistamiseks. Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. [4] 5. Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909
klaasi karastamist. Tingituna nikkelsulfiidi osakestest võib vahel tekkida karastatud klaasi iseeneslik purunemine. Klaasi purunemise vältimiseks sellisel viisil on võimalik nimetatud osakeste avastamine, mille jaoks teostatakse nn. heat soak katse. Klaasi kuumtugevdamine Kuumtugevdatud klaasi valmistamine toimub sarnase protsessi abil, mida kasutatakse ka karastatud klaasi valmistamiseks. Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. 4 Klaasi lamineerimine
täisklaastoodete valmistamisel. Kõik töötlused (lõikus, servalihv, avad, väljalõiked) tuleb teha klaasile enne karastamist. Karastatud klaasi ei saa karastusjärgselt ei lõigata ega muud moodi töödelda. [4] 7 2.2. Klaasi kuumtugevndamine Kuumtugevdatud klaasi valmistamine toimub sarnase protsessi abil, mida kasutatakse ka karastatud klaasi valmistamiseks. Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. [5] 2.3. Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909
F Mõõtepikkus peale katkemist L a) b) Sele 2.4 Katkevenivuse määramine. a) b) Survekatsed Tõmmekatsed Sele 2.5 Katsekeha purunemispilt. a) sitke (plastne materjal), b ) habras materjal. 12 Väsimusteim Konstruktoripraktikas esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustavad pragude teket detailide välispindadel. Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: - väärtuselt suurim pinge max;
annaabi.ee 
