- paikneb kusepõie tagapinnal, seemnejuhaampullist lateraalsemalt ejakulaadis (3-6 ccm) on normaalselt 60-120 miljonit spermi ühes ccm-s - viimajuha – ductus excretorius – ühineb näärmelise oseloomuga eluiga on 4 ööpäeva, viljastamisvõime naise suguteedes 2 ööpäeva seemnejuhaampulli kitsenenud lõpposaga purskejuhaks – ductus Väljutustee ejaculatorius’eks - tubulus seminiferus contortus (50 cm) - seemnepõiekese alkaalne toitaineid sisaldav nõre, mis moodustab ejakulaadi - tubulus seminiferus rectus koguhulgast 50%, annab seemnerakkudele liikumisvõime - rete testis
mis on seemnerakkude reservuaariks. Sellest väljuv 30 - 40 cm pikkune s e e m n e j u h a kulgeb koos munandi veresoonte ja närvidega nn. seemneväädis ülenevas suunas kubemekanalisse, kust laskub kusepõie taha väikevaagnasse. http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/testis.jpg http://www.monashivf.edu.au/images/male_reproductive.gif Eesnäärme lähedal tekitab seemnejuha külgväljasopistise s e e m n e p õ i e k e s e , mille järel kitseneb ta nn. purskejuhaks. Viimane läbib eesnäärme ja avaneb kusitisse, mille kaudu seemnerakud väljutatakse. Edasikandumiseks vajavad seemnerakud vedelat keskkonda, mida toodavad abisugunäärmed - seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid
järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates munandimanuse sabast kulgeb seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks, mis avaneb laienenud purskesuudmega kusiti dorsaalse seina limaskesta kõrgendisse seemnekünkasse. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis imi- ja surupumba printsiibil teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid
abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates munandimanuse sabast kulgeb seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks, mis avaneb laienenud purskesuudmega kusiti dorsaalse seina limaskesta kõrgendisse seemnekünkasse. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis imi- ja surupumba printsiibil teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid
järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates munandimanuse sabast kulgeb seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks, mis avaneb laienenud purskesuudmega kusiti dorsaalse seina limaskesta kõrgendisse seemnekünkasse. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis imi- ja surupumba printsiibil teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid