Samuti võivad olla sellisteks teguriteks ka vulkaaniline gaas, rusuvool või nälg. Kuid mitte ainult, sest vulkaanipursetega kaasnevad ka muud ohud. On teada, et tuhasajud ei tapa üldjuhul kedagi, põhjustades vaid ebameeldivusi, kuid ohtlikuks muutuvad need lennukimootoritele. Seetõttu kontrollitakse enne lennutrasse, et vältida vulkaanide purskepilvi. Vulkaanilised mudavoolud ehk lahaarid laskuvad mööda vulkaani jõeorge alla ning hävitavad suure jõuga kõik, mis ette jääb. Laavat purskavatele vulkaanidele iseloomulikud laavavoolud samuti ei ole tavaliselt inimestele surmavaks, aga põhjustavad suurt kahju inimeste varale ning laavavoolude ümbersuunamist ei saada sageli edu. Ohte on piisavalt. Nähtusena on vulkaanipurse aga huvitav ja põnev. Filmideski kujutatud pursked on suurejoonelised ja silmale huvitav vaadata, kuid päriselus sama ohtlikud. Kui juba eriefektidega varustatud filmisteenid natuke õudust tekitavad, siis päris vulkaanipurse paneb
samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta. Ka maavärinad on Islandil tavalised, kuid harva tõsiste tagajärgedega. Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896. Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis. Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Lõuna-Islandil asuv Geys?r, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele, kuid tänapäeval see geiser kahjuks enam regulaarselt ei tegutse. Praegusel ajal on Geys?rit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsemaks allikaks Strokkur, mis purskab vett 5-10 minutiliste vaheaegadega. Islandlased oskavad looduslikku kuuma vett edukalt ära kasutada, 89 % majadest köetakse kuuma veega. Reykjaviki piirkonnas köetakse kõiki maju kuuma veega ning linnatänavate all on
Vulkaanide tagajärjel elu kaotanud inimeste arv on umbes suurusjärgu võrra väiksem maavärina ohvrite arvust. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Laavavoolud on omased peamiselt basaltset laavat purskavatele vulkaanidele. Nad põhjustavad kahju näiteks Hawaii saarel ja Sitsiilias (Etna). Korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtimida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu. Laavavooludesse kütketud energia on kolossaalne ja nende kõrvalejuhtimiseks on tarvis rakendada umbes samaväärset energiat, mis läheb sageli osalt või täielikult raisku, sest laavavoolu toimumise täpne aeg ja koht ei ole ennustatavad.
laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul. Mitmes kohas islandil on näha maapealseid kuumaveeallikad. Kokku on seal 800 kuumaveeallikat ja nende keskmine veetemperatuur on 70°C. Suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem, kui 150 l keevat vett sekundis. Maa Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Haukadaluris Lõuna-Islandil asetsev Geysir, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. KOKKUVÕTE Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Saar koosneb enamasti 400600 meetri kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Nende SKP on 33051 dollarit elaniku kohta. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige. Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei
siiski suurt ohtu. Vulkaanide tagajärjel elu kaotanud inimeste arv on umbes suurusjärgu võrra väiksem maavärina ohvrite arvust. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Laavavoolud on omased peamiselt basaltset laavat purskavatele vulkaanidele. Nad põhjustavad kahju näiteks Hawaii saarel ja Sitsiilias (Etna). Korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu. Laavavooludesse kütketud energia on kolossaalne ja nende kõrvalejuhtimiseks on tarvis rakendada umbes samaväärset energiat, mis läheb sageli osalt või täielikult raisku, sest laavavoolu toimumise täpne aeg ja koht ei ole ennustatavad. Vulkaanilise tuha sajud põhjustavad ebameeldivusi, kuid tavaliselt ei
annaabi.ee 
