13. Laamade lahknemine ookeaniliste laamade ookeanide keskahelikust lähtuv üksteisest eemaldumine. 14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 17. Ookeaniline maakoor ookenaide alla jääv maakoor. 18. Purskekivimid vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 19. Tardkivimid nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. 20. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 21. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.
Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaanidest maapinnale pursatud. Nt. graniit. Settekivimid - Välisjõud suurendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub, settib kihtidena - uus kiht eelmise peale. Nt. liiva-, kilt- ja lubjakivi. Algul on nad pehmed ja pudedad, kuid aja jooksul tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Moondekivimid - On tekkinud teiste kivimite muutumisel. Kui näiteks kivimid
kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse. Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid Erinevaid aineid, millest maakoord koosneb nimetatakse kivimiteks. Kivimid võib jaotada tekke järgi kolme rühma: • tardkivimid • settekivimid • moondekivimid Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tardkivimid on tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakooresvõi pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursatud. Tarkivimid on enamasti väga kõvad. Tuntuim neist on graniit ehk raudkivi. Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja knnavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub, setib kihtidena: ikka uus kiht eelmise peale, nii tekivad settekivimid. Algul on settekivimid pehmed ja pudedad, aja jooksul aga tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab ajajooksul liivakivi, mudast ja savist kiltkivi.
17. Laama sukeldumine e. Subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. 18. Leetumine- liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid. 19. Leostumine- protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale. 20. Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 21. Purskekivimid- vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 22. Tardkivimid- maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. 23. Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 24. Turvastumine- turba teke muldades, kus veega üleküllastuse juures orgaaniline aine ei lagune.
(parempoolset) termomeetrit niisutatakse ja termomeetrite näitude järgi arvutatakse õhuniiskus. Hügromeeter on seade suhtelise õhuniiskuse mõõtmiseks. Juushügromeeter on rasvavabaks töödeldud inimese juus. Suhtelist õhuniiskust mõõdetakse karva pikkuse järgi. Maa on ainuke päikesesüsteemi planeet, kus vesi on kõigis kolmes olekus. Enamus veest, mis on Maa ajaloo jooksul vulkaanidest pursatud on kuhugi kadunud (99%). Väga väike osa veest on atmosfääris 0,001%, ookeanides 97%, jääs 2,4%, põhjavees 0,6%, järvedes ja jõgedes 0,02%. Vee hulk muutub kõrguse, asukoha kui ka temperatuuriga seoses. Ta võib olla atmosfääris kõigis kolmes faasis. Kondensatsiooni ja aurustumisega on seotud väga suured latentse energia vood, mis on olulised atmosfääri enetrgiatranspordis ja on atmosfääri dünaamika käivitajad. Veeauru profiil määrab temperatuuri profiili atmosfääris
annaabi.ee 
