augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg. Mängude eripära oli selles, et Austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetõttu tuli ratsutamisvõistlused korraldada teises riigis (Rootsi, Stockholm). Rooma 25. August 11. September 1960 Esmakordselt osalesid: Lääne-India, Maroko, San Marino, Sudaan, Tuneesia,
kunstiprofessori Giuseppe Cassioli kujundatud medalitega, mille kujundus jäi muutumatuks järgneva 44 aasta jooksul. Riikidest olid Amsterdamis edukaimad USA ja Saksamaa, Eesti sai 16. koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali Arnold Luhaäär. Pronksmedali teenisid välja Albert Kusnets kreeka-rooma maadluses ning purjetajad Nikolai Vekšin, William von Wiren, Eberhard Vogdt ja Georg Faehlmann 6 m jahtide klassis. Parima kuue hulka pääses kreeka-rooma maadluses Eduard Pütsep. Eesti maadlejad tõestsid enda võimekust, mida oli demonstreeritud aasta varem Budapestis toimuvatel EM-võistluses kreeka-rooma maadluses, kus eestlased jagasid riikide arvestuses Ungariga esimest kohta. 12
põhja-idasuunas puhuva mussooni tugevuseks on 2 5 palli, siis lõuna-läänesuunaline mussoon võib tõusta tugevaks tormituuleks. Passaatideks nimetatakse pidevaid ühes suunas puhuvaid ekvatoriaalseid tuuli põhjapoolkeral on nad põhja-idasuunalised, lõunapoolkeral lõuna-idasuunalised. Passaattuulte kiirus on mõõdukas tavaliselt 8 m/s ehk 4 palli. Neid tuuli on edukalt läbi aegade kasutanud kõikide põlvkondade purjetajad. Troopilised tsüklonid on suhteliselt väikesed, kuid väga tugevate pööristormidega madalrõhualad, kus õhurõhk tsentri poole väheneb. Nad tekivad madalatel laiuskraadidel (5 - 20º) mõlemil pool ekvaatorit ning kujutavad laevajuhtidele tõsist ohtu. Sõltuvalt tekkimiskohast, nimetatakse neid erinevalt India ookeanis tsükloniteks, Vaikses ookeanis taifuunideks, Atlandi ookeanil (Lääne India) orkaanideks, Timori ja Arafura meres willy willy jne
Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, füüsiku ning hoolsa koolijütsi jaoks on need hoopis vektorid! Vektoritest võibki lihtsalt mõelda kui nooltest. Nagu iga noolt, iseloomustab vek- toreidki teatav suund ja teatav pikkus. Vektorid osutuvad oluliseks, kuna nende abil võib kirjeldada objekte, mille puhul on olulised nii nende suund kui tugevus. Näiteks professionaalsed tuulelohetajad (või purjetajad) on kindlasti uurinud koha- liku piirkonna tuulte kaarti – sealsed paljud nooled, mis kirjeldavad tuulte suunda ja tugevust, on tuulevektorid. Samuti on füüsikutel kombeks rääkida jõuvektoritest: kui ikkagi kellegagi kätt surute, tuleb jõudu avaldada nii teatud tugevusega kui ka õiges suunas. Iga liikujat võib aga iseloomustada kiirusvektoriga: igas punktis liigub ta mingis
annaabi.ee 
