Tallinna purjeregatt oli esimene kord, mil olümpiavõistlusi korraldati okupeeritud riigis. Vabariigi Valitsus eksiilis protesteeris olümpiaregati korraldamise vastu Tallinnas. Tallinnas toimunud olümpiamängude korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava-
Vene keele õpetamisele pööreti suur tähelepanu. 7-klassiline haridus, 1959: 8 klassiline ja 1970-ndatel kohustuslik keskharidus. Eesti kool oli 11- klassiline, venekeelsed koolid 10 klassilised. Tallinna purjeregatt 1980. Moskva Olümpiamängud: osales 81, ei osalenud 64 riiki. Tallinnas toimunud olümpiamänguse korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika"
samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. 1980. aastal suursündmuseks kujunes Tallinna purjeregatt. See toimus seoses Moskva Olümpiamängudega. Osales 156 sportlast 81 riigist. Purjeregatti maskotiks oli hülgepoeg Vigri. Olüpiaregati tarvis ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskuse juurde, olümpiaküla ehitati laevakujuline. Veel ehitati 314 meetri kõrgune teletorn, Tallinna peapostkontor, Tallinna lennujaam, Hotell Olümpia, Tallinna Linnahall. Vanalinnas renoveeriti mitmed elamukvartalid. Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks. Eesti NSV ajal säilis usuline vabadus, kuid igapäevaelus tehti ukslikele ja kogudustele
kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide muuseumi jõudmise keerdkäike. Muuseumi kogudes on ka miinitraalime tehnikat, ent ruumipuudusel pole seda võimalik siin eksponeerida. Omalaadse uunikumina ja külma sõja meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979.a. kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996.a.) laeva sünnimaale Soome. 1980. aastate keskel rekonstrueeriti vana MSTB - tüüpi kalatraaler allveearheoloogia uurimislaevaks Mare. 1988. aastal täienes laevastik jäämurdja Suur Tõll, 1992. aastal allveelaeva Lembit ja 2001
kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide muuseumi jõudmise keerdkäike. Muuseumi kogudes on ka miinitraalime tehnikat, ent ruumipuudusel pole seda võimalik siin eksponeerida. Omalaadse uunikumina ja külma sõja meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979.a. kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996.a.) laeva sünnimaale Soome. 1980. aastate keskel rekonstrueeriti vana MSTB - tüüpi kalatraaler allveearheoloogia uurimislaevaks Mare. 1988. aastal täienes laevastik jäämurdja Suur Tõll, 1992. aastal allveelaeva Lembit ja 2001
annaabi.ee 
