10 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb: - hõõrdetakistuseks Rh, mis tekib kere hõõrdumisest vees, - kujutakistuseks Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekivad keerised, - lainetakistuseks Rl, mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest.
52. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 40º? 53. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º? 54. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum? 55. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk? 56. Kas IMO ilmakriteerium võtab arvesse lainetuse toimet? 57. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus? 58. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna keskme kõrgus? 59. Kas ilmakriteeriumi tulemus sõltub laeva kimmikiilude mõõdetest? 60. Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt? 61. Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes? 62. Kumb mõjutab BML suurust rohkem laeva pikkus või laius? 63. Mis on trimm? 64. Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt? 65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67
Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaažimärgiks (Joon. 3.28) kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Joon. 3.28. 3.4 Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega temale rakendatud liikuma- paneva jõu mõjul. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb erinevatel põhjustel tekkivaks takistuseks: hõõrdetakistus Rh, tekib kere hõõrdumisest vees, vee viskoossusest ja laevakere ebatasasustest (karedusest) , kujutakistus Rk, on põhjustatud laeva ahtriosas tekkivatest keeristest,
2) kus LS laeva silindrilise osa pikkus, [m], , ja tuulest, hoovusest ja lainetusest tulenevad triivinurgad,[0], V - laeva kiirus, [m/sek], laeva seegamisnurk, [0], t seegamise periood, [sek]. Sügava vee jaoks, kui sügavus ületab 3 korda laeva süvise, saab tuuletriivi nurkade suuruse Tabelist 12.1., millest triivinurk valitakse laeva veepealse ja veealuse osa purjepinna suuruse suhte SÕ/SV , tegeliku tuule kursinurga qU ja tuule kiiruse ning laeva kiiruse suhte U/V järgi. Kui puuduvad muud täpsemad andmed, tuleb võtta: SÕ/SV=1,2 H/T (12.3) kus H ja T laeva parda kõrgus ja süvis. Väiksemate sügavuste korral parandatakse Tabelist 12.1 saadud triivinurka Tabelis 12.2. toodud parandusteguriga k. Tabel 12.1. SÕ/SV
annaabi.ee 
