6.Viljandi maakonna huvitavamad majutus- ja toitlustusettevõtted: Hotell Centrum, Paluoja puhkemaja, Suur Vend, Endla Hotell, Penuja külamaja, Grand Hotel Viljandi, Aasa Külalistemaja, Udumäe turismitalu, Käbi puhkemaja, Kalda Puhekmaja 7. Aktiivse puhkuse võimalused: Heimtali Hobusekasvadus saab ratsutada hobustega Soomaal saab kanuuga sõida kui on üleujutused , Paintpall Leie paintpallikeskuses saab mängida paintpalli, Kalapurjeka sõidud Võrtsjärvel saab sõida Võrtsjärvel purjepaadiga, 8. Muud huvitavat: Oksa vaadetorn, Loodi ehk Paistu Põrguorg, Vastemõisa Baar, Männimäe tenniseväljak, Parasailing Võrtsjärvel, Viljandi Wakepark, Elamusterohke räätsamatk Soomaal, Fire Starter Bowling
saatuslikku Turkestani-retke veel kord Matsalu lahele. Kahjuks ei ole selle kohta midagi trükis ilmunud ja ka Russowi päevikud on siiani leidmata. Pärast esimest maailmasõda jätkas Matsalu looduse uurimist H.Riikoja, kes kogus 1920. aasta juunis lahel ja Sauemerel planktonoloogilisi proove. Uue ekspeditsiooni võttis prof. Riikoja Matsalu lahele ette 1924 aasta koos Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaatori M. Härmsiga.Saabunud üle lahe Kiidevast purjepaadiga , peatusid nad 17.mail Metskülas Kägi talus. Riikoja viibis peamiselt lahel, selgitades selgrootute levikut seoses lahevee soolsuse muutumisega. Härmis tegi aga vaatlusi Matsalu lahe linnustikust ning märkis olulisi muutusi russowi aegadega võrreldes. Nüüd oli registreeritud kokku 89 linnuliiki. 1928. aasta suvel alustas Matsalu lindude uurimist E. Kumari kes tegi väga põhjalikke vaatlusi lahe rannikul, saartel ja roostikus. Oma uurimiste tulemused võttis ta kokku esimese
" Saarelt lahkudes ma võtsin mälestuseks kaasa suure omatehtud kitsenahast mütsi, päikesevarju, hõberaha ja ühe oma papakoi ja võtsin kaasa ka selle raha mis ma olin leidnud Hismaania laeva vrakist. Ja nõnda siis, nagu näib laeva päevik, lahkusin ma saarelt 1686. aasta 19. detsembril, pärastseda, kui ma olin elanud seal kakskümend kaheksa aastat kaks kuud ja üheksateistkümnendat päeva. Ma pääsesin oma teisest vangipõlvest selsamal kuul ja päeval, nagu siis, kui ma purjepaadiga Salest mauride käest põgenesin. Pärast pikka merereisi jõudsin ma selle sama laevaga 1687. aastal 14. juunil Inglismaale, kust ma olin kolmkümend viis aastat eemal olnud.ja nii ma siis hakkasingi ett4evalmistusi tegema, et kogu oma varaga Inglismaale sõita. Ütlused Isa ütles:,,See poiss võiks õnnelikult elada, kui ta koju jääks, läheb ta aga laia maailma, saab temast kõige haletsusväärsem olevus, kes eales ilma sündinud ja selleks ma talle oma nõusolekut anda ei saa
aastal. Akvarell, guass. 35x50. Tallinna Siselinna kalmistu. 1930-ndad aastad. Pastell. 34x48,7. 10 Kiriku tee Otepääl. 1942. Sulejoonistus. 14,5x20,3. Kirik kaljul. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17. 11 Visandid kirikutega. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17. Keltsaia. Piusa org. 1948. Pliiatsijoonistus. 20x27. 12 Purjepaadiga merele. Umbes 1942. Kalavõrkude kuivatusraamid. 1930. Lohusalu rannal. 1938. 13 1.5. Pilte Peeter Singi elust. Peeter Sink noore ärajutlustajana Hiie talus 1920.a talvel. Marje ja Peeter Sink pulmapäeval, 1. juunil 1931. 14 Peeter Sink. 1930.aastad. Peeter ja Marje Sink poegade Tunne ja Kuldariga. 1945. 15
Ja mitte ainult. Veel peab mäletama kaheksateistkümne-aastase nooruki esimest muljet Pühajärve hingematvast ilust ja jälgmina sadade nahkhiirte lendu suveöös jõe kohal Suure Taevaskoja kalju all. Ja rändama Emajõe suudmeala soodes ning Alutaguse rabades ning vanades metsades. Õigupoolest oleks tore veel niita hästi teravaks käiatud vikatiga lõhnavat heina mõnel Hiiumaa või Ridala kandi puisniidul ja sõita jalgrattaga Vooremaa ning Saaremaa teid. Hea oleks ka seilata pisikese purjepaadiga Väinamere laidude vahel ja istuda mõnedki päevad Vilsandi kaljudel varjetelgis, et vahtida linde. Ei teeks halba pisut sisse hingata Peraküla luitemännikute õhku ja jääda mõnes Laeva kandi sookaasikus kevadise vihmahoo kätte. Katkend Fred Jüssi esseest raamatus „Mister Fred” Eestis on paiku, kuhu kunagi ei ole ulatunud võim. Neisse paikadesse ei juhata ükski kaart, ka kõige uuem maanteede atlas mitte. Niisuguseid paiku on võimalik ära tunda
annaabi.ee 
