Jõuajamiga laev, mis lõikuvate kursside olukorras tegutseb, et vältida kokkupõrget teise jõuajamiga laevaga, ei tohi võimaluse korral muuta kurssi vasakule, temast vasakul asuva laeva poole. Reegel 18. Laevade vastastikud kohustused Kui reeglid 9, 10 ja 13 ei nõua teisiti: Käigus olev jõuajamiga laev peab andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale; - piiratud manööverdusvõimega laevale; - kalapüügiga tegelevale laevale; - purjelaevale. Purjelaev peab andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale; - piiratud manööverdusvõimega laevale; - kalapüügiga tegelevale laevale. Käigus olev kalapüügiga tegelev laev peab võimalusel andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale; - piiratud manööverdusvõimega laevale. Veepinnal olev vesilennuk peab üldjuhul hoiduma kõikidest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist. Lendlaev peab lendu tõustes, vette laskudes ja veepinna lähedal lennates
Soovijad saavad kas Orjaku sadama pubis keha kinnitada või loodusrajal kõndida. Jätkame ringsõitu saarel ning järgmiseks peatuskohaks on Sõru sadam.Sadam asub Emmaste vallas Pärna külas ning asub Soela väina ääres. Sadama peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939.aastal ehitatud kolmemastilisele purjelaevale ,,Alar". Lagunenud mootorpurjekal on lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas "Ernst Jaakson" ("Alar") on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. Päeva viimaseks peatuspaigaks ning ühtlasi ka ööbimiskohaks on Kõpu poolsaar. Kõpu poolsaar
d) Käesolev reegel ei vabasta teed andma kohustatud laeva kohustusest anda teed. Reegel 18. Laevade vastastikused kohustused Kui reeglid 9, 10 ja 13 ei nõua teisiti: 10 a) Käigus olev jõuajamiga laev peab andma teed: i) juhitavuse kaotanud laevale; i) piiratud manööverdusvõimega laevale; iii) kalapüügiga tegelevale laevale; iv) purjelaevale. b) Purjelaev peab andma teed: i) juhitavuse kaotanud laevale; ii) piiratud manööverdusvõimega laevale; iii) kalapüügiga tegelevale laevale. c) Käigus olev kalapüügiga tegelev laev peab võimalusel andma teed: i) juhitavuse kaotanud laevale; ii) piiratud manööverdusvõimega laevale. d) i) Iga laev, välja arvatud juhitavuse kaotanud laev ja piiratud manööverdusvõimega laev, peab võimaluse korral hoiduma takistamast reeglis 28 ettenähtud signaale näitava süviselt
Mida näete, mida teete? See on lootsilaev. kui ta sulle just lootsi tooma ei tule siis täidad kõiki reegleid, et vältida temaga kokkupõrget. Kui ta tuleb vasakult, siis on see tema mure kokkupõrget ära hoida 20. Vahiohvitseri tegevus. Eest vasakult läheneb muutumatul peilingul purjeid kandev laev. Näete musta koonust tipuga allapoole. Milline on teie tegevus? (Nii purjede kui ka liikurseadmega sõitev laev kannab seda märki. Purjelaevale peab teed andma (Siit tuleneb ka kohustus purjelaevadele teed anda ja ilma jäämine purjelaevale omistatud privileegist teeõiguse suhtes liikurseadmega laevade ees.)))) See on purjede all sõitev jõuseadet liikumiseks kasutav lae ja peab meile teed andma Kolmandad küsimused Kolmandaks küsimuseks on vestlus teemadel: suvaline küsimus COLREG-i kohta (tuled või manööverdamine). laeva sõukruvil ja roolil tekkivad jõud laeva manööverdamisel, ISM, ISPS
annaabi.ee 
