* parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda. * 1649 Charles I mõisteti surma ja tal raiuti pea maha .Enamik Inglasi ei
teadmata ja osavõtuta. Usklik tunnetab Jumala armulikkust juba maa peal ja edasijõudmine ajalikus elus viitab, et ta on n-ö välja valitud. Siit järeldatigi, et tuleb järgida oma ilmalikku kutsumust ehk teha võimalikult hästi igapäevast tööd. Jumalale on meelepärane, kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb võimalikult osavalt ja rikastub. Mainitud ilmaliku kutsumuse õpetus õilistas tööd. Seetõttu puritanid vahel ei teinudki midagi muud, kui ainult töötasid. Protestantismile omane töökultus vastandus katoliiklikule vaesuse ülitamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Meestel ei sobinud kanda eredavärvilisi rõivaid. Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud meestesoeng
Esimese inglasena üritas Põhja Ameerikasse tugipunkti luua meresõitja Raleigh(1585), esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid aga detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jmaestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja, kuninganna Elizabethi auks Virginiaks. 17. sajandi 20. aastatel hoogustus Inglismaalt väljaränne usulistel põhjustel. 102 puritaani maabusid 1620. aastal USAsse. Puritanid tõid kaasa Ameerikasse töökuse. Üks koondumiskoht neil oli Pennsylvania, mille rajas William Penn. Rajati mitu puritaanliku piirkonda, mida hakati kutsuma Uus-Inglismaaaks. Lõunapoolsemad alad hõivasid prantsuse hugenotid, kelle asustuspiirkonda hakati hüüdma Carolinaks. Suur mõju ameerika rahvuse kujunemisel oli valgustusideoloogial, mille üheks silmapaistvaks esindajaks oli Benjamin Franklin. Põhja- Ameerika kolooniate tulevikku nägi Franklin eelkäige nende ühinemises.
Ta oli pärit otimaalt -> teda oli kasvatatud absoluutseks valitsejaks(ei arvestata parlamendiga) nende dünastia oli katoliiklik (enne oli anglikaani kirik + puritaanid), kuigi ta jätkas siiski anglikani kiriku soosimist ja katoliiklased langesid kohati isegi tagakiusamise alla (1605. Aastal toimus katoliku kiriku pooldajate poolt ettekavatsetud vandenõu ehk püssirohu vandenõu, mille eesmärk oleks olnud lasta õhku parlamendi hoone ja taastada katoliku kirik) ning ka puritanid langesid tagakiusamise alla ning olid sunnitud lahkuma Ameerikasse. Kuninga välispoliitiline kurss -> Hispaania oli katoliiklik ning James I pidas neid liitlasteks (tahtis häid suhteid). Inglased seda ei soosinud. Ta hakkas müüma monopole ainuõigust, mingit kaupa toota ja tegeleda kaubandusega mingis kindlas piirkonnas see aga oli parlamendi arvates ennekuulmatu ja vale. Algselt oli Hispaania ja Inglismaa vahel tasakaal. 1625
jäid kahestunuks: · Lõuna-Madalmaad valitsevaks usuks jäi katoliiklus ja Hispaania taastas ülemvõimu. · Põhja-Madalmaad kukutasid 1581. a. lõplikult Hispaania kuninga ja lõid seitsmest provintsist Ühendatud Madalmaad ehk Hollandi. - Riiki toetasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Hispaania toetas nende iseseisvust 1609. a. Uusaeg 1453,1492,1517,1640 a. Puritanid inglismaal. Soovisid kaotada piiskopi ametikoha ja jagunesid 2hte leeri. 1. ühed arvasid et kogudust peaksid juhtima koguduse vanemad ehk presbrüterid. Ülekaal parlamendis. 2. kogudused peavad olema sõltumatud. Independendid ja neil oli ülekaal sõjaäes. Inglise revulutsiooni ajal 1640ndatel, muutusid need leerid poliitilisteks parteideks. Valgustus. Uue mõteviisi levik algas juba 17saj ja tipp aeg oli 18 saj. Oluliseks teerajajaks oli renesanss ja teaduse areng
annaabi.ee 
