Ta kehtestas täieliku diktatuuri korra ning valitses isepäiselt. Rahvas ei soosind teda ja teda kardeti samuti. Pärast tema surma juubeldati tänavatel. Cromwell ja tema korraldatud riigipööre mõjutasid väga Inglismaa igapäeva elu ning isegi pärast tema surma oli tema diktatuurist veel jäljed maha jäänud. Võimu haaramisega kaasnesid nii mõningad muutused. Esiteks saadeti kõik saadikud koos parlamendiga laiali. Nüüd oli täidesaatev võim tema Cromwelli käes. Muidugi puritaanina tahtis ta Inglismaal usu kõige tähtsamale kohale tõsta. Ta kehtestas samuti palju rangemad reeglid ja levitas enda diktatuuri üle terve Britannia. Sellega halvenes ka elu riigis ning moraal langes kõigil inimestel. Oma range valitsemisega oli ta ära teeninud ka rahva halvakspanu ning tema surma ei peetud kurvaks sündmuseks. Cromwelli poeg Richard sai järgmiseks valitsejaks ning talle olid oma isa mõtted
agitaatorid, kes moodustasid nõukogud, mis kujunesid ohvitseride kõrval rügementide juhtorganiteks. Selles olukorras ei kuuletunud sõjavägi laialimineku korraldusele ning marssis 1648. a. augustis Londonisse. Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu.[13] Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga-aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida
agitaatorid, kes moodustasid nõukogud, mis kujunesid ohvitseride kõrval rügementide juhtorganiteks. Selles olukorras ei kuuletunud sõjavägi laialimineku korraldusele ning marssis 1648. a. augustis Londonisse. Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu. Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga- aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida
Vaimukasse lausesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Elu relatiivsuse tunnetamine, isiksuse loob kultuur. Rõhk enesevaatlusel. Võib vaadelda ka omapärase suhtlemispsühholoogia õpikuna. Bunyan: aktiivne puritaan. „Palveränduri teekond“: vastandlikult hispaania baroki keerulisele kujundlikkusele lihtne, rahvale arusaadav keel. Kõlbeline selgumine inimese hinges läbi palveränduri kokkupuudete erinevate tegevuspaikade. Värvikad tegelased. Puritaanina usuranguse pooldaja, jumaliku ettemääratluse tees. Grimmelshausen: Saksamaal sai romaan alguse tema teosest „Simplicissimus“.Tollase saksa barokk-kirjanduse esindusnäiteid. Kirjanduslikult eeskujuks tollal populaarsed hispaania kelmiromaanid: peategelase minajutustus, kirev olustikuline seiklus. Kolmekümneaastase sõja laialdane kriitiline peegeldus. Mitmetähenduslikud sümbolid, fantastilised seigad. La Fayette: krahvinna. „Cleves’i printsess“ - armastusromaan. Realistlik