Raskevee tootmist peeti piisavalt tõsiseks ohuks, et Teise Maailmasõja ajal oli suunatud selle vastu üle viie rünnaku. · 18 Oktoober 1942. aastal laskusid neli Norra SOE (Special Operations Executive) agenti langevarjudega luureoperatsioonile nimetusega ,,Grouse" (Metsis) · 1942. aasta novembris sooritati brittide poolt ühisoperatsioon Freshman (Uustulnuk), kuhu olid kaasatud RAF ja sõjavägi. Kasutati kahte Halifaxi pommitajat,mis vedasid enda järel purilennukeid. Kolm lennukit kukkusid alla ning ellujäänud vangistati ja hukati sakslaste poolt. · Veebruaris 1943 SOE operatsioon ,,Gunnerside" (miinipildur) lennutas veel kuus norra agenti, et nad ühineksid nelja teise agendiga ,,Grouse'st" . Nad ründasid edukalt Rjukani elektrolüüsi tehast 28. Veebruaril 1943. Seal kaotati 500 kg raskevett ning tehase raskevee osakond hävis. · 16. Novembris 1942 toimus Ameerika poolt õhuhaarang, aga seal tehti väga vähe
toimus Lõuna-Carolina rannikul täpsemalt Kitty Hawk-is 17 dets. 1903a. Selle lennumasina ehitasid vennad, Orville ja Wilbur Wright Orville ja Wilbur Wright Enne lennumasina ehitamist tegelesid nad jalgrataste ehitamisega ja müümisega. Octave Chanute oli ise raudtee insener ja ka purilennuki pioneer kelle tehtud tööd vennad õppisid ja täiendasid. Algul ehitasid nad nööriga veetavaid lennukeid, pärast ka mehitatud purilennukeid ning lõpuks jõuti esimese õhust raskema mootori abil õhus püsiva lennuki ehitamiseni. Flyer I Flyer I oli esimene lennuk. Lennuk oli puust konstruktsiooniga biplaan. Ees oli kõrgustüür ja taga pöördetüür nüüdsetel lennukitel on need koos ja taga. Kaldetüürid töötasid tiiva otste painutamise teel. Lennukil oli üks mootor ja kaks tiivikut mida ajas ringi mootor mis oli tiivikutega ühendatud keti abil.
aastal. 1890. aastate algul või keskpaigas nägid nad ajalehe või ajakirja artikleid ja oletatavasti ka pilte dramaatilisest purilennust Otto Lilienthali poolt Saksamaal. Aasta 1896 tõi kaasa kolm olulist lennundussündmust. Maikuus lennutas, Smithsonian Institutionsi sekretär, Samuel Langley edukalt mehitamata aurul põhinevat mudellennukit. Suvel tõi, Chicago insener ja lennundusametnik, Octave Chanute kokku mitu meest kes testisid erinevaid tüüpe purilennukeid üle liivaluidete Michigani järve kaldal. Augustis suri Lilienthal oma purilennuki languse tõttu. Need sündmused talletusid vendade teadvusesse. 1899. aasta mais kirjutas Wilbur Smithsonian Institutionile kirja, paludes teavet ja väljaandeid lennunduse kohta. Vennad Wrightid alati esitasid avalikkusele koondatud ülevaate, jagades võrdselt tunnustust nende leiutiste eest. Kuigi elulookirjutajad märkisid, et Wilbur
purilennukid. Kolm peamist inimest olid sellel ajajärgul eriti aktiivsed: Percy Pilcher, Otto Lilienthal ja Octave Chanute. Üks esimesi purilennukeid ehitati John J. Montgomery poolt, tema ehitatud purjer lendas aga vaid ühe lennu, San Diego kõrvalaladel USA's 1883. Tema avastused ning leiutised sattusid avalikkusele teadmiseks alles mitmed aastad hiljem. Nagu ka Montgomery, leiutas austerlane Wilhelm Kress samuti purilennuki, mis lendas väikseid vahemaid suuresti probleemideta. Otto Lilienthal jätkas suuresti Kressi tööd, laiendades seda märgatavalt. Tema tööd avaldati 1889
aastal (Wright Cycle Company) ja hakkasid tooma täiesti oma brändi. 1890. aastate algul või keskpaigas nägid nad ajalehe artikleid dramaatilisest purilennust Otto Lilienthali poolt Saksamaal. Aasta 1896 tõi kaasa kolm olulist lennundussündmust. Maikuus lennutas Samuel Langley edukalt mehitamata aurul põhinevat mudellennukit. Suvel tõi Octave Chanute kokku mitu meest kes testisid erinevaid tüüpe purilennukeid. Augustis suri Lilienthal oma purilennuki languse tõttu. Need sündmused talletusid vendade teadvusesse. 1899. aasta mais kirjutas Wilbur Smithsonian Institutionile kirja, paludes teavet ja väljaandeid lennunduse kohta. Olles innustunud nendest töödest alustasid nad oma lennunduseksperimente sellel aastal. Vennad Wrightid alati esitasid avalikkusele koondatud ülevaate, jagades võrdselt tunnustust nende leiutiste eest
olevat inimtühja randa nimega „Kitty Hawk“. Seal nad ehitasid üles oma laagri ja alustasid oma eksperimente. Mitte nii nagu kõik ülejäänud unistajad ja eksperimenteerijad, tegid vennad ennem eksperimenteerimist, lendamise lahti kolmeks tähtsaks osaks: tiivad, mis tõstavad sind õhku, tõukejõu süsteem, mis liigutab tiibu läbi õhu, et tekitada tõstet ja kontrolli süsteem, mis aitab lennuki tasakaalu hoida kui see õhus on. Oma varasemaid purilennukeid kasutasid nad, et töötada tõstejõu probleemi kallal. Kasutades tavalist kalamehe kaalu said nad mõõta kui suurt tõstejõudu nende valmistatud tiivad annavad. Wrightid said aru, et suur probleem on tiiva kuju. Neil tuli pähe geniaalne idee ehitada väike tuule tunnel kuna kui nad oleksid hakkanud nii palju erinevaid tiiva kujusid suures skaalas ehitama oleks see neil väga palju aega võtnud. Tuule tunnelis said nad mitme nädalased eksperimendid tehud kõigest paari tunniga. 1902
annaabi.ee 
