1100 kohalike garnisonide sõdurit. Sõjakohus mõistis 59 meest surma, kuid hiljem nende karistusi pehmendati. Veebruaris 1859 toime pandud karistusoperatsioonide käigus aeti 41 talupoega läbi kadalipu (50-1000) hoopi, neist 2 saadeti 20 aastaks sunnitööle ja 33 Siberisse asumisele. Mahtra sõja ettevalmistamisel ja selle ajal paistsid eriti silma Mahtra talupojad Hans Tertsius ja (Oti) Jüri Rosenmäe ning Kaiu sulane Peeter Oleander. Langenuist olid tuntumad sulane Jüri Tork Purilast ja Mahtra taluperemees Adra Mihkel. Loe lisaks: Esimene väljarändamistuhin ulatus Lõuna- ja Kesk-Eestisse 1830. aastate lõpul. Märksa ulatuslikumaks muutusid ümberasumismeeleolud 10 aastat hiljem just Räpina kandis Lõuna- ja Kagu-Eestis. Nendele, kes omavoliliselt lahkujatest kätte saadi, anti avalikult peksa. Lahkujate soov oli leida mujalt vaba maad, sest Eestis kuulus maa mõisnikele ning isikliku vabaduse puudumine andis mõtte otsida maad või elukohta mujalt.
Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek. Mahtra sõjas langesid: - Kustas Vatter Kaiust - Pären Vilson Kaiust - Mihkel Pent Kaiust - Jüri Tulp Maidlast - Jüri Tork Purilast - Mihkel Tein Mahtrast - Mart Metusalem Juurust 5 Peale sõda 1858. a. juuni lõpus algas uus rahutustelaine, räägiti uue Mahtra korraldamisest. Keskusteks olid nüüd Hiiu- , Järva- ning Virumaa. Seekord keelduti abiteost heinateol ja rukkilõikusel. Kolga ja Anija talupojad käisid isegi Tallinnas õigust nõudmas, kuid võeti kinni ja peksti poolsurnuks.
märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek. Mahtra sõjas langesid: Kustas Vatter Kaiust Pären Vilson Kaiust Mihkel Pent Kaiust Jüri Tulp Maidlast Jüri Tork Purilast Mihkel Tein Mahtrast Mart Metusalem Juurust Haavadesse surid: Kaarel Kabok Atlast, Jaan Livonka Juurust, Hans Richmann Maidlast. Jaan Kroon Maidlast poos end üles karistuse kartuses. Osavõtjate hulgas oli Mahtra, Maidla, Kaiu, Purila, Juuru, Atla, Kuimetsa, Harmi ja Hõreda talumehi. Rahvapärimuse järgi oli neid mujaltki Alust, Kodilast, Kose kihelkonnast. Arvuliselt võis osalejaid olla J. Kahki andmetel 700800, kindralmajor
talle. Selle paragrahvi järgi ei peaks nad abitegu tegema, kuid mõisahärrad ikkagi sunnivad neid. Kirikuhärra ei olnud ,,vakuraamatut" läbi lugenud ning selle pärast võttis ta selle kohe riiulilt alla ja hakkas lugema. Ka tema ütles, et nad ei pea selle raamatu järgi abitegu tegema, kuid tema arust on see kusagil mujal kirjas. Hiljem kui mehed kiriku juurest lahkusid, siis nägid nad Päärna. Päärn rääkis, et teomees Purilast oli käinud mõisaga kohtus ning taheti talle selle eest naha peale anda, kuid õnneks siiski ei antud ning ta sai tulema sealt terve nahaga. Külamehed otsisid Antsu üles ja kuulasid tema juttu kohtus käigust. Ants Velt käib mõisaga kohtut Ants Velt tahtis kohtusse minna, sest ta naine, kellel polnud ühtegi tükki maad, pidi mõisale tööd tegema. Kuidt Ants tahtis, et keegi temaga kaasa tuleks. Ta püüdis veenda mitmeid, kuid tulutult
talle. Selle paragrahvi järgi ei peaks nad abitegu tegema, kuid mõisahärrad ikkagi sunnivad neid. Kirikuhärra ei olnud ,,vakuraamatut" läbi lugenud ning selle pärast võttis ta selle kohe riiulilt alla ja hakkas lugema. Ka tema ütles, et nad ei pea selle raamatu järgi abitegu tegema, kuid tema arust on see kusagil mujal kirjas. Hiljem kui mehed kiriku juurest lahkusid, siis nägid nad Päärna. Päärn rääkis, et teomees Purilast oli käinud mõisaga kohtus ning taheti talle selle eest naha peale anda, kuid õnneks siiski ei antud ning ta sai tulema sealt terve nahaga. Külamehed otsisid Antsu üles ja kuulasid tema juttu kohtus käigust. Ants Velt käib mõisaga kohtut Ants Velt tahtis kohtusse minna, sest ta naine, kellel polnud ühtegi tükki maad, pidi mõisale tööd tegema. Kuidt Ants tahtis, et keegi temaga kaasa tuleks. Ta püüdis veenda mitmeid, kuid tulutult
annaabi.ee 
