Kuna puudub temperatuuride erinevus jääkihis, ei saa toimuda ka soojusülekannet. Kui sisemine vesi külmub, siis väljuvad selles lahustunud õhu mullid. Need mullid jäävad lõksu jääpurika pikitelje lähedale, kus vesi külmub viimasena. Maha jäänud mullid võivad hajutada päikesevalgust selliselt, et tekib mulje valgest joonest purika keskel. Ribid tekivad ilmsest voolamise juhulikul ebaühtlusel, kui vesi mööda purikat allapoole liigub. Kui kõrgendikud on juba on tekkinud, siis kasvavad nad radiaalselt väljapoole kiiremini kui madalamad kohad. Selleks on kaks põhjust: esiteks katab neid õhem veekiht kui õõnsuseid, teiseks ulatuvad nad väljapoole ja on külmale õhule rohkem avatud. Mõlemal põhjusel külmub vesi ribidel kiiremini. Õõnsustesse tekib aga käsnas vee-jää võrgustik. Kui vedelikukiht jääpurikal hakkab külmuma (õhk on külm ja vett ei tule piisavalt juurde),
Muinasjutus oli ära selgitatud, miks on lestakala suu veel tänapäevalgi viltu. ''Reinuvaderi silmad'' - ...Kui haavapuu Rebase laulu kuulis, hakkas kelmi taga ajama. Ei saanud teda enam kätte. Sai ainult Rebase hänna otsa puutuda. Samast ajast olla Rebase hänna ots valge. Muinasjutust tuleb välja, et miks on rebase hänna ots veel tänapäevalgi valge. ''Kiisk ja purikas'' - ...Sest ajast on nimetud*4 jõed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikat, angerjat ja vähki on seal palju. 4* nimetatud Loos selgitatakse, miks on Halliste, Riisa ja Navesti jõed nii kalarikkad. 7 Kokkuvõte Töö põhimeetoditeks oli kirjandusliku teooria uurimine ning sinna juurde vajalike näidete toomine, mis tõestaksid teooriad. Loomamuinasjuttudes esinev tegelaskond on väga mitmekesine ning igale tegelasele on antud oma karakter
ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest vahendab konflikti, milles ühel pool on inimene, teisel pool järv ise või vetevalla asukad, kellele inimese teguviis on vastuvõetamatu. Konflikti põhjustab lapselappide pesemine järves, lapse tagumiku pühkimine kalaga, liiga paljude kalade hoolimatu väljapüük vms. Kalaliiki tavaliselt nimetatud pole; ainult mõnel juhul on mainitud purikat (haugi). Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud maagilise vahendina võrkude suitsutamisel hea kalaõnne saamiseks, samal otstarbel on kasutatud haugi pead. Haugi lõualuud on soovitatud hoida seinaprao vahel, et püsiks hea kalaõnn (Türi); hambaid on kasutatud hambavalu puhul valutava koha torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi haugi hammaste vahele panna ja haug vette lasta; kariloomade puhutiste raviks kraabiti
vahendab konflikti, milles ühel pool on inimene, teisel pool järv ise või vetevalla asukad, kellele inimese teguviis on vastuvõetamatu. Konflikti põhjustab lapselappide pesemine järves, lapse tagumiku pühkimine kalaga, liiga paljude kalade hoolimatu väljapüük vms. Kalaliiki tavaliselt nimetatud pole; ainult mõnel juhul on mainitud purikat (haugi). TartuMaarja jututeisendis pudeneb järvest tema rännuteel havikalu maha, Vändra teisendis pühib lapseema suure purikaga lapse tagumiku puhtaks. Haug on järvede rännu muistendites muistse kalastajakultuuri esindaja nagu tölpsabahaugki. I. Paulson märgib: «Kalastusest elatuvad algsed loodusrahvad on aga mõnda suurt kala või kalaliiki kõigi selle üksikute esindajatega pidanud
Mäng. Pantomiim Õpetaja imiteerib käsitletud elukutsete esindajate tegevuse tüüpilisi liigutusi (puusepp toksib, kokk segab kulbiga, kelner kõnnib kandikuga jne), lapsed arvavad ära elukutse. Kordamisel näitab üks laps ette, teised arvavad ära, mis elukutsega on tegemist. 100 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. TALVEL Kuulamine Tüdruk uisutab. Tüdruk kukkus jääle. Ta sai haiget. Poiss sööb jääpurikat. Poiss on haige. Tal valutab kurk. Poiss suusatab mäest alla. Poiss kukkus. Suusk läks katki. Lapsed sõidavad kelguga mäest alla. Lapsed sõitsid lumememmele otsa. Lume- memm läks katki. Poisid mängivad lumesõda. Poiss sai haiget. Ta nutab. · Õpetaja räägib, lapsed osutavad õigele pildile. Kõnelemine · Lapsed vastavad küsimustele: Mida tüdruk teeb? Mis tüdrukuga juhtus? Mida poiss teeb? Mis poisil viga on? jne. · Lapsed lõpetavad lauseid: Kui ta kukub, siis ta..
annaabi.ee 
