aasta septembris taasvaliti ta järgmiseks seitsmeks aastaks presidendiks. Gabonil on maismaad 99 486 ruutkilomeetri jagu ning rahvast kõigest 1 454 867 inimese jagu (rahvastiku tihedus on 4,9 inimest ruutkilomeetrile). Pealinn on Liberville, kus elab 661 600 inimest, teised suuremad linnad on Port Gentil ja Franceville. Riigikeel on prantsuse keel, räägitakse veel fangi, myene, nzebi, bapounou/eschira ja bandjabi keelt. Rahvuslikest gruppidest on palju Bantu hõime, mis hõlmavad Fangi, Punu, Nzeiby ja Mbede hõime. Kristlasi on 55% - 75%, lisaks animiste ja vähem kui 1% islamit.Gabon on jaotatud üheksaks maakonnaks. Gabonil on väike, umbes 5000 meheline sõjavägi. Rahaühik on Kesk Aafrika Frank. Tänapäeval on Gabon üks läänelikumaid ja arenenumaid Aafrika riike, tema edukus on samuti rajatud õlirikkusele, kuigi enamus riigist on kaetud vihmametsaga (85%) nagu eelnevalt mainitud.
Kinnita kotisuuriie seespool eelmises etapis tehtud õmblusjoone peale (nii et serv katab õmblust paari millimeetri ulatuses) ja õmble käsitsi peitepistetega kinni (jälgides, et pisted ei jääks väljapool nähtavad). 13. Nüüd on kott peaaegu valmis. Viimaste õmblustena on tarvis teha paelatunnel – selleks õmble paelaaukude alti ja kohalt ümberringi kaks õmblust (vt fotol näha olevat paelatunnelit). 14. Punu villastest või puuvillastest lõngadest (pikkusega u 1 m) kaks paela. Punumise juhend on leitav raamatust „17 kirrivät paela“, autor Lüüli Kiik. Aja üks pael ühelt poolt ümberringi tunnelisse ja teine teiselt poolt nii, et mõlemalt poolt jääb kaks otsa välja. Sõlmi otsad omavahel kokku ja kott ongi kasutusvalmis. Vormistamine: Lõika ära niidijupid, triigi kott sirgeks ja esita see hindamisel koos teiste õmblustöödega.
pole "praktilist" elu näinud. Ta saabub teose alguses Sveitsist, kus ta oli ravil. Mõskin on keskmist kasvu, heledate tihedate juustega, allaheitliku pilguga ning siniste silmadega. Ta on väga heasüdamlik, alati aitav, omakasupüüdmatu ja hoolitsev inimene. Tagaselja kutsuti teda "idioodiks", sest ta erines teistest selle aja inimestest märgatavalt. Temas on see lihtsus, mida paljud meist ei taha või ei julge välja näidata. Ta ei lipitse, ei punu intriige ja on otsekohene. Mõskini hoolivust ja heasüdamlikkust on hästi näha näiteks selles, et ta võttis sureva Ippoliti oma hoole alla. Ippolit kasutas Mõskini korterit, raha ja aega, nimetab teda peaaegu suu sisse idioodiks, kuid vürst ikkagi aitab teda... Mulle tundub, et Mõskin ei olnud leidnud ja ei leidnudki sõnale "armastus tähendust". Ta mõistis armastust kui vanema-lapse vahelist armastust, näiteks kirjutab ta Aglajale kirjutatud kirjale alla "Teie vend".
Vaat'sid ringi linnukesed -- tuttav paik neil oli see. Tuttav kaasik, tuttav oja, mäed ja põllud tuttavad; sääl on aed ja väike maja, lapsed kooli ruttavad. ,,Tere, lapsed, kallikesed, külla teile tulime," sädistasid pääsukesed tervituseks lastele. Ja siis Minnid, Mannid, Jütsid rõõmustades hõiskasid, poisid tervituseks mütsid siniõhku paiskasid. Hüüdsid: ,,Piiri-pääsukene, meie armas kevadlind, hää, et tulid, kallikene, ammu ootasime sind! Tule, punu pesakene meie maja aknale. Kulla-kallis pääsukene, tervitused sinule!" Pääsukesed nobedasti kohe tööle asusid, tegid pesa käbedasti, savi selleks kogusid. Kogu päeva kevadise siia-sinna lendasid, keset päikse helenduse siuhti-säuhti rändasid. Lastel--Jütsil, Mannil, Ennul rõõmsast meelest paisus rind, kui neil' tervitusi lennul saatis pääsu -- kevadlind... PAISTIS SUVEPÄIKE SÄRAV Õielõikaja