Kihtparketid Laminaatparkett 1. Kulumiskiht 2. Koormuskiht- valmistatud LDF'ist 3. Stabiliseerimiskiht- valmistatud LDF'ist Spooniparkett 1. Valmistatud väärispuidu spoonist, paksus -0,1-1mm:kulumiskindlus saavutatakse kas kuivavate õlidega(lina- või kanepiõliga) või lakiga 2. Ülitihe HDF 3. Kuuse- või männispoon Kihtparkett 1. Väärispuit 4-8mm paksus 2. Okaspuu- kõik kihid risti Liist parkett On neljast küljest sonne ja punniga lehtparkett. Mosaiik parkett On väikestest lippidest, liistudest, eripuu liikidest mustrisse laotud või võrgule asetatud parkett Liimpuit Mõeldakse talasid, poste, kilpe, mis koosnevad üksteise peale liimitud pikki nüüga lamellidest erand on liistude, laudade, prusside liim jätk ühendus. · Liimkilp- kilp liimpuit serviti kokku liimitud. · Liimplokk · Liimjätk- kaldjätk, sõrmjätk Plussiks miks kasutatakse liimpuitu Sõrmjätk praagivaba Tugevus
Juhul kui ruum on kiiljas või võrgusilmakujuline, hööveldatakse esimene laud niiviisi, et selle esiserv tuleb vastasseina suunaline. Kui kiilukujilisus on suur, lahendatakse see esimese ja viimase laua poolitamisega. Esimese laua ja seina vahele pannakse ajutised paigaldamiskiilud, mille paksus on umbes 10 mm. Esimene laud paigaldatakse oma kohale soonega seina poole. Vajadusel antakse lauale kiilukuju soone poolelt liigse osa mahahööveldamisega. Mõõtmisega kontrollitakse, et laua punniga serv on vastasseina suunaline ja asetseb otse. Esimene laud seina ääres kinnitatakse pealt ja soonest kaldu naelutades. Naelutatakse iga toe kohalt. Laud tuleb soonde naelutada nii ettevaatlikult, et laua serva ei taba ükski vasaralöök, kuna sel juhul jääb laua serva püsiv ja nähtav jälg. Laua serva võib naelutamise ajaks kaitsta plekist nurgakaitsega. Nael lüüakse lõplikku sügavusse torni abil. Ka punni ei tohi kahjustada, kuna vigastuse tõttu võib järgmise laua paigaldamine
Kahe või kolme kihiline tehases viimistletud parkett. Väärispuidust pealiskihi paksus 4 mm. Alumised kihid on vähem väärtuslikust okaspuidust ja asetsevad üksteise suhtes risti (see tagab parketi suurema stabiilsuse). Viimistletakse UV kindla laki või õliga. Laudparketid on ühelipilised, võivad olla äärefaasiga. Sobivad paigaldamiseks nii ujuvana kui liimituna aluspõrandale. Eeliseks: lihtne paigaldada, hooldada, eluiga u 40 aastat. Liistparkett: Neljast küljest soon ja punniga lehtpuidust parkett. Liiste saab paigaldada otse betoonile, vineerile, OSB plaadile ja ka erinevatesse mustritesse. Paigaldamises kasutatakse liimi, liistu või liistunaela. Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist Mosaiikparket: Väikestest lippidest erinevatesse mustritesse laotud ja võrgule asetatud parkett. Paksus 8 mm, sobib põrandaküttele. Valmistatakse tamme, saare ja eksootilistest puiduliikidest
- Laevameister Peeter Himmist ning sepasellid kutsuti Saaremaalt, sealt toodud ka ehituspuit. Kõigepealt ehitanud meister platvormi, kuhu teinud elusuuruses laeva kaarte plaani. Selle järgi tahuti välja tammepuust päriskaared, mis keskelt tapiga kiilupuu külge ühendati. Valminud kaarestiku ümber hakati aurukastis kuumutatud laudu painutama. Plangud neediti kere külge suurte tsingitud neetidega, mille jaoks oli eelnevalt augud ette puuritud. Väljastpoolt kaeti needid puust punniga. Ka purjed õmmeldi Hiiumaal Õngul, Peedu talus. Vaid mastid ja kajutid lisati hiljem kui laev oli puksiiris Loksale jõudnud. Purjelaevade arv suurenes eriti kiiresti 19 sajandi lõpul:1873 aasta 82 laevalt 313 laevani 1900 aastal. Seega ligi neljakordseks. Arv võis olla suurem. Seoses aurulaevade arvu suurenemisega hakkas vähenema purjelaevade arv. 1914 a.oli Tsaari –Venemaal üle 400-brt. Purjelaevu veel vaid 12.(Huvitav on märkida, et samal ajal oli
püügiviisi kiskjate tabamiseks, söödaks oli raibe. Püss on leidnud endale eesti rahvatraditsioonis küllaltki tähtsa koha. Temaga on seotud mitmed uskumused ja maagilised toimingud. Näiteks arvati püssi täpseks tegevat see, kui esimene pauk lasta rauda topitud ussiga. Püssirohi võeti jahile kaasa tavaliselt lehmasarvest valmistatud või puust sarvekujulises topsis. Sarve jämedam ots suleti puust põhjaga, peenem ots lõigati maha nii, et sinna tekkis paraja suurusega ava, mida sai punniga sulgeda. Sarve kanti taskus või erilise aasa otsa riputatuna. Et püssirohi kuiv püsiks mähiti sarv jahilt koju naastes vildi sisse ning asetati liivaga täidetud prakku ahju ja seina vahel. Et laeng alati õige suurusega saaks, võis sarve külge olla seotud väike sarvest mõõdutops. Jahipaun Jahipaunaks ei sobinud kütile sugugi igasugune kott. Nahksed, sageli ilustustega jahitaskud on ka rahvakunsti seisukohalt märkimisväärsed. Päritolult võib neid pidada väga vanaks.
annaabi.ee 
