nendes punktides, kuhu plaadilt sama nurga all peegeldunud valguslained jõuavad, ühesugune interferentsiolukord. Kõik need valguskiired moodustavad plaadi pinnaga sama kaldenurga. Seepärast nimetatakse nii tekkivat interferentsipilti samakaldeinterferentsipildiks. Antud töös on jälgitavaks pildiks samakalderõngad. Harilikult nimetatakse kõiki nii tekkinud interferentsipilte vaatamata nende kujule samakalderibadeks. Hästi jälgitava interferentsipildi saamiseks tuleb kasutada punktvalgusallikat. Suuremõõtmelise valguallika korral langeva vaatluspunkti mitmesugust kallet omavad lained ning mitme interferentsipildi liitumisel jälgitava pildi teravus väheneb. Töö käik Tabelid katseandmete jaoks Tabel 15.1 ArvutusedKasutatud valemidKokkuvõte
suundades, radiaalselt. Punktvalgusallikas tekitab esemest selgepiirilise varju. Kui minna väga kaugele, siis valgusallikast kiirguv valgus nõrgeneb, kuna valguskiired "hajuvad ruumi ära". Eseme varju konstrueerimisekstõmmatakse kaks kiirt punktvalgusallikast lähtuva valguse sihis, nii et need moodustaksid eseme ülemise ja alumise pinna puutujad. Nende kiirte lõikumine ekraani tasandiga näitab eseme varju suurust ekraanil. Kui me ise vaatleksime punktvalgusallikat ekraani tasandis, siis varju piirkonnast väljaspool me näeksime valgusallikat, kuid varju piirkonnas ei näeks, sest ese varjab meie jaoks valgusallika. Kui eset valgustab punktvalgusallikast suuremate mõõtmetega kerakujuline ehk sfääriline valgusallikas, Kohe kui valgus jõuab teistsugusesse keskkonda, ta murdub või peegeldub Valguse murdumise korral saab appi võtta kiirteoptika Peeglites ja läätsedes tekivad (vahest vähendatud või suurendatud) kujutised.
Kas aferentselt või eferentselt? Silmaliigutused on liikumistaju jaoks probleem, kuna üks ja sama retinaalse liikumise muster võib tekkida nii tegelikust kui silma liikumisest. Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Liikumise järelefekt seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel Illusoorne liikumine tunnuste aistimisviiviste erinevustest tingitud liikumisaisting Stroboskoopiline liikumine järjestikuliselt nihutatud staatiliste stiimulite näiv liikumine Indutseeritud liikumine fooni liikumise omistamine objektile Otsene taju ja kehastustunnetus
läätse läbimist koonduvad nad samuti ühte punkti, milles tekib kiirte lähtepunkti kujutis. Kui tegu on hajutava läätsega, siis ühest punktist lähtunud kiired hajuvas selliselt, et nende pikendused lõikuvad samuti ühes punktis, milles tekib lähtepunkti ebakujutis. Joonised kujutavad punktis A asuvat punktvalgusallikat, mille kujutis tekib punktis B. Esimesel joonisel on punktvalgusallika kujutise tekitamine koondava läätse abil, teisel ebakujutise tekitamine hajutava läätse abil. Mingi punkti A kui originaali kujutise asukoha määramiseks tuleb leida punkt, kus koonduvad
Liikumistaju "põhjuste" otsimine on viinud äärmuslike olude leidmisele ja põhjendamisele, mil liikumist füüsiliselt pole, kuid subjektiivselt seda siiski © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 27 tajutakse. Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Indutseeritud liikumine on suurema pinna liikumisest tekkiv mulje sellele pinnale projitseeritud objekti (nt. pilguga fikseeritava punkti) liikumisest vastassuunas. Samuti tekib liikuvate ribade projitseerimisel seisvale pinnale mulje sellel pinnal oleva fikseeritava punkti liikumisest vastassuunas. Viimasel juhul tekib ka indutseeritud eneseliikumine - mulje, et mina liigun koos ribade liikumisega. Indutseeritud
annaabi.ee 
