Nende kolme värvi liitmisel tekiks valge valgus ning isegi nende lisavärvuste kokku liitmisel tekiks valge valgus. Aditiivne RGB mudel on kasutuses valgustuses (prožektorid, näiteks teatris), videotehnikas, värvifilmiprinterites ja monitoride (kuvarite, TV-ekraanide) puhul. Oluline on, et värvus tekitatakse aktiivsel meetodil – ise kiirgamise teel. Punktvalgusallikaks nimetatakse sellist valgusallikat, mille mõõtmed on palju kordi väiksemad võrreldes eseme mõõtmetega. Punktvalgusallikas kiirgab valgust kõigis suundades, radiaalselt. Punktvalgusallikas tekitab esemest selgepiirilise varju. Kui minna väga kaugele, siis valgusallikast kiirguv valgus nõrgeneb, kuna valguskiired "hajuvad ruumi ära". Eseme varju konstrueerimisekstõmmatakse kaks kiirt punktvalgusallikast lähtuva valguse sihis, nii et need moodustaksid eseme ülemise ja alumise pinna puutujad. Nende kiirte lõikumine ekraani tasandiga näitab eseme varju suurust ekraanil
q Köök ei tohiks olla ülevalgustatud ega ka mitte valgustitega üle disainitud. q Valgus peab olema nii tugev, et selle valgel oleks mugav toimetada. q Valguse tugevus sõltub palju köögi värvivalikust ja mööblist. Kui seinad on heledad mööbel läikiv ja tehnika roostevabasest terasest, peegeldub valgus pinnalt vastu ja mõjub silmadele halvasti. Valguse ühikud Luumen on valgusvoo ühik. Tähis lm. Luumen võrdub valgusooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan. Valgusvoog on kiirgsvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on
GEOMEETRILINE OPTIKA. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõoelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest:
Kui aga süsteemi läbinud kiired näivad lähtuvat ühest punktist A2 , on tegemist näiva kujutisega. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Geomeetrilises optikas kehtib kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Seetõttu võib vajadusel vahetada eseme ja selle kujutise asukohti. Näiteks, kui punktvalgusallikas panna punkti A, siis tema kujutis tekib punktis A1 . Kui aga valgusallikas panna punkti A1 , siis kiired läbivad süs- teemi samu teid mööda, ainult vastassuunas ja kujutis tekib punktis A. Geomeetriline optika kasutab tihti punktvalgusallikaid, mil- leks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugus vaatluskohani. Valgus levib ühtlases (homogeenses ja isotroopses) keskkonnas sirg- jooneliselt
1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on s...
muutu. * Valguse sirgjoonelise öevimisega seletatakse varjude teket. * Vari on piirkond kuhu ei lange valgus energiat. Vari jaguneb: täisvari ja poolvari. -) Täisvari on piirkond, kus olles ei ole valgusallikat näha. -) Poolvari on piirkond, mis tekib koos täisvarjuga ja kus olles vaatleja näeb ainult osa valgusallikast. * Täisvarju tekkimise joonis. ) Punktvalgusallikas on valgusallikas, mille mõõtmed võrreldes tõkke mõõtmetega on väikesed või kaugus tõkke ja valgusallika vahel on suur. * Poolvarju tekkimise joonis. Poolvari Täisvari
Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Valgus levib ühtlases (homogeenses ja isotroopses) keskkonnas sirgjooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju, mida näeme ekraanil eseme kontuuriga sarnase musta laiguna. Ruumi piirkonda, kuhu valgus ei satu, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. Kui on tegemist rohkem kui ühe punktvalgusallika või suure valgusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna umber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4 satub ainult osadest punktvalgusallikaist või osast suure valgusallika punktidest nimetatakse poolvarju piirkonnaks.
annaabi.ee 
