Lavakujundus oli üldplaanis väga lihtne ja tavaline. Laval oli kaks lauda ja kaks tooli. Toolid ja lauad oli üheks tähtsamateks esemeteks terves etenduses, kuna tuleb ikkagi arvestada vajadusega, et näitleja vajab istumiskohta või kellelgi on vaja näiteks pesu laual triikida. Lava oli eraldatud külalisemaja kaheks toaks väga lihtsa lahendusega, suure läbipaistva kardinaga. Valguse eredust muudeti vastavalt vajadusele ehk olukorrale. Kõige huvitavam lahendus oli lõpus, kus punktvalgus oli koondatud Mirandolinale ning ülejäänud lavaga koos tekkis tõesti selline vau-efekt. Muusikat mängiti kitarril, mitmes kohas, kus taheti etendada ja mõjuma panna pidutsemist. Tekkiski väga ehtne ja reaalne tunne nagu keegi naudiks kitarri saatel seltskonda ja mõnusalt pidutsemist. Isiklikult väga meeldis etendus, kuna ”Elu on komöödia” põhimõte tõesti mõjus ka mulle. Naljakad repliigid, võrdlused ja vihjed tekitasid vägagi huvi kuulata
valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN). (diafragmaarvude järgi ka selle vahed kahekordsed 25, 50, 100 jne 1600, 3200, 6400). Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes. Eksponomeeter mõõdab langevat valgust - (objekti juures suuname kaamera poole) üldvalgus ja punktvalgus (peegeldav valgus, suuname objekti poole, pole täpne). Inimese silm kõige täpsem 1/1000, fotofilm 1/200, paber 1/50 tekivad kaod. Väiksema tundlikkusega annab edasi paremini toone, suuremaga on kontrastsem. 100 v 200 ASA on kõige paremad. Säriaeg on ajavahemik, mille kestel valguskiired mõjuvad fotomaterjali valgustundliku kihi mingile osale, andes talle vajaliku särituse. Säritus sõltub võtteobjekti valgustatusest,
materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN). (diafragmaarvude järgi ka selle vahed kahekordsed 25, 50, 100 jne 1600, 3200, 6400). Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes. Eksponomeeter mõõdab langevat valgust - (objekti juures suuname kaamera poole) üldvalgus ja punktvalgus (peegeldav valgus, suuname objekti poole, pole täpne). Inimese silm kõige täpsem 1/1000, fotofilm 1/200, paber 1/50 tekivad kaod. Väiksema tundlikkusega annab edasi paremini toone, suuremaga on kontrastsem. 100 v 200 ASA on kõige paremad. 16. Diafragma Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast
· ees vs taga · parem vs vasak · keskmega lava vs keskmeta lava · interjöör vs välisruum Ruumiga seotud märgisüsteemid: Valguskujundus loob atmosfääri, markeerib aega ja kohta, fokuseerib tähelepanu. Valgusel on kognitiivne funktsioon. Tähendus on esteetiline, emotsionaalne ja semantiline. Lähtub kunstniku üldkontseptsioonist ja millisesse kultuurisüsteemi lavastus kuulub. Mõnikord montaazi funktsioon (nt black-out, punktvalgus). Muusikaline kujundus loob lavastuse auditiive ruumi. Tegelaste laval, muusikute või helitehniku esitatav muusika. Helikujundus loob lavastuse auditiivse ruumi. Loodushääled, masinahelid, tegevuse käigus tekkivad helid. Etenduse analüüs: · ühe lavastuse analüüs tervikuna, vaadeldes selle erinevaid etendusi, püütakse leida nende ühisosa ja kandev struktuur · analüüsimeetod valitakse vastavalt vajadusele: uurija valib tavaliselt mitu meetodit (metodoloogiline
Käsu- nupuga Delete kustutatakse esiletõstetud stseen. Valgusallikate loomine, modifitseerimine ja kustuta- mine toimub käsuga LIGHT, mis avab sellekohase dia- loogakna (vt. joonis 25). Loendiboksis Lights: antakse olemasolevate valgusallikate loetelu. Käsunupu New... abil toimub uute valgusallikate loomine. Eelnevalt tuleb Joonis 24. aga temast paremal asuva loendiboksi kaudu valida valgusallika tüüp. Neid tüüpe on kolm: · punktvalgus (Point Light) valgus lähtub kindlast punktist ja levib kõikides suun- dades ühtlaselt; valguse intensiivsus võib olla kaugusest sõltumatu (None), kahaneda pöördvõrdeliselt kaugusega (Inverse Linear) või kauguse ruuduga (Inverse Square); · kaugvalgus (Distant Light) kindlasuunaline paralleelvalgus, mille intensiivsus levides ei kahane; · kohtvalgus (Spotlight) valgus levib valguskoonusena, mille telg on kindlas suunas,
annaabi.ee 
