loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma. Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse. Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliikuleid tootma. Embrüode siirdamine emakasse: Embrüo siirdamise käigus viiakse punktsioonil saadud ja follikulaarvedelikust laboris puhastatud munarakkude viljastamisel meespartneri spermatosoididega arenema hakanud eluvõimelised embrüod tagasi naise emakasse. In vitro viljastamine: IVF käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest, viljastatakse need laboris meespartneri spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse implanteerumiseks ja raseduse tekkeks
a. Eestis sündis 1995.a. · Siirdamisest üle jäänud embrüod külmutatakse ning siiratakse emakasse IVF- protseduuri ebaõnnestumisel. · Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30-50 päeva. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis ainult 2-5 päeva. I etapp: Ettevalmistav ravietapp. Selle etapi eesmärk on stimuleerida paljude munarakkude üheaegset arengut. II etapp: Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine. Munasarjade punktsioonil eraldatakse ultraheli kontrolli all nõela abil folliiklitest munarakud. III etapp: Embrüote kasvatamine ja siirdamine. Viljastunud munarakke kasvatatakse inkubaatoris maksimaalselt 5 päeva. Seejärel valitakse emakasse siirdamiseks 1-2 embrüot Kehavälise viljastamise tulemuslikkust mõjutab mitu tegurit: · siiratud embrüote kvaliteet · viljatust põhjustavad faktorid · naise vanus ja kaasnevad haigused.
radialis) kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri (steriilsed või mittesteriilsed) ja registreerimisseadmega. Õe osaks on patsiendi ettevalmisatmine protseduuriks ning steriilse laua katmine protseduuri teostamiseks. Kanüül paigaldatakse arterisse arsti poolt. (Iivanainen jt 1997, Sarapuu jt 1998, Kingisepp 2001, Sell 2003.) Invasiivse vererõhu mõõtmise meetodiga kaasnevad mitmed ohud: arteri tromboos (korduval punktsioonil ja kõrge hüübivusega patsiendil), infektsioon, arterisse eksikombel ravimi süstimine (ärritab arteri seina), närvikahjustus otsesest traumast või hematoomist, veritsus arteri kanüülist torude lahtiühendamisel, käelaba verevarustuse häire (Sell 2003). 25 8.3.5.2. Arteriaalse vererõhu mõõtmise mitteinvasiivsed meetodid
harva. Enamus KONS’i poolt põhjustatud nakkusi on seotud veresoonesiseste kanüülidega, südame klapiproteesidega, šuntidega – “kateeter-sepsis”. Nad võivad põhjustada liigesproteeside infektsioone, endokardiite, haavainfektsioone, kui haava jääb võõrkeha jne. Uuritav materjal Sõltub haigusprotsessi lokalisatsioonist: • mädapõletike korral on uuritavaks materjaliks mäda (võetakse tampooniga või punktsioonil) • kopsupõletik – röga • artriit – liigeseõõne punktaat • meningiit – ajuvedelik • tsüstiit ja püelonefriit – uriin • sepsis ja toksilise šoki sündroom – veri • toidutoksikoinfektsioonid – roe ja oksemassid, jne. • sanitaarse näidustuse korral uuritakse kaabet kätelt ja ninalima stafülokokkide kandluse suhtes. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA.
annaabi.ee 
