Kuidas saab ArcGISis salvestada kihi kujundust (nt polügonide värvid)? Mis salvestatakse ArcGISi projektifaili (.mxd)? ArcGIS shapefile on nimetatud programmis andmefail. Ta koosneb: *.shp (geomeetria fail) *.shx (indeks fail) *.dbf (atribuutide fail) Shapefail saab korraga sisaldada ainult ühte tüüpi (punkt, joon, polügoon) geomeetriaga elemente. Peale kihi muutmist e. kihi kujundamist (polügonide värve, joone mustrit, punktobjektide kujundust jne.) saab kihti salvestada vajutades file ja edasi save edits. ArcGIS kaardifail on laiendiga *.mxd ja sinna salvestatakse avatud kihtide järjekord ja sümboolika. 18. Mis on MapInfo TAB-fail? Millisest failides koosneb MapInfo TAB-fail (MapInfo table)? Millise geomeetriaga objekte võib (korraga) TAB-fail sisaldada? Kuidas saab MapInfos salvestada kihi kujundust (nt polügonide värvid)? Mis salvestatakse MapInfo projektifaili (.wor)?
20 Joonisel 21 on kujutatud geoandmebaasi ülesehitus Personal geodatabase for MS Access näitel. Objektiklassid, neid iseloomustavad atribuuditabelid ja koordinaatinfo hoitakse RDBMS põhiselt Andmekogud (Feature datasets) modelleerivad ruumilisi suhteid Eraldiseisvad objektiklassid RDBMS tabel punktobjektide klass Shape välja info hoitakse eraldi koordinaaditabelis Joonis 21. Personal geodatabase for MS Access struktuur Geoandmebaas sisaldab alljärgnevaid elemente: 1) Tabelid hoiavad täiendavat infot objektide kohta, mida saab vajaduse korral siduda geograafilis e ruumiandmestikuga. 2) Objektiklassid (Feature Class) arvutis modelleeritud punkt, joon- või pindobjektide kogud, mille puhul objektid omavad ühist geomeetriat (vt. ka ptk. 6.3)
· Geomeetriline · Tähelis-numbriline o Suurusega o Orienteeritusega o Värvitooniga o Mustriga · Joonleppemärke o Laiusega o Mustriga o Tooniga · Pindleppemärke o Mustriga o Tooniga · Tekste o Kirjastiiliga o Kirjalaadiga o Kirja kõrgusega 45. Nimetage punktobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Punktobjektide kujutusviisid: · punktimeetod kasutatakse märgiks punkti, näidatakse nähtuste esinemistihedus, kasutatakse nii KVALITATIIVSET kui KVANTITATIIVSET infot edasi andes, 1 punkt esitab teatud väärtust. Kasutatakse, kui: kaart peab olema nähtuse iseloomu avav; nähtus ise ei ole väli, vaid diskreetne suurus; korraga mitme nähtuse levikut edasi andes (ntx elanikud
orienteeritusega, tooniga, mustriga. Joonelised märgid (laiusega, mustriga, värvusega, tooniga). M/pindalalised märgid ( mustriga, värvusega/tooniga). Kaardikirjad/tekstid: kirjastiiliga, kirjalaadiga, kirja kõrgusega. 44. Milliseid võtteid ja vahendid on võimalik kasutada selleks, et disainida üksteisest eristuvaid: Pealinn-punane, maakonnakeskus-sinine, muu-must. Linna suurus>50 000 suur, <50 000-väike. 45. Nimetage punktobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Punktimeetod (kasutatakse märgiks punkti, näidakse nähtuste esinemise tihedust, kasutatakse nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset infot, 1 punkt esitab teatud väärtust). Lokaliseeritud märgi meetod (geomeetriliste, piktograafiliste, tähelisnumbriliste märkidega antakse edasi nähtuste asukoht, omadused). Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse mitmesuguste lokaliseeritud
värvusega (objekti omadus), tooniga) d. Kaardikirjad ehk tekstid (kirjastiiliga (objekti omadus), kirjalaadiga (objekti omadus), kirja kõrgusega (objekti suurus)) 72. Kuidas eristatakse nähtuste kujutusviise ehk meetodeid? a. Vastavalt sellele missuguseid märke ja kuidas kasutatakse. b. Punktobjektid c. Joonobjektid d. Pindobjektid 73. Nimeta punktobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus? a. Punktimeetod (kasutatakse märgiks punkti, näidatakse nähtuste esinemistihedus, kasutatakse nii KVALITATIIVSET kui KVANTITATIIVSET infot edasi andes, 1 punkt esitab teatud väärtust). i. Kasutatakse, kui: kaart peab olema nähtuse iseloomu avav; nähtus ise ei ole väli, vaid diskreetne suurus; korraga mitme nähtuse levikut edasi andes
Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine o Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5' täpsusega ning polaarkaugused 0,05...0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad i mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0°-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga . Polaarnurgad mõõdetakse
suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5’ täpsusega ning polaarkaugused 0,05…0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad βi mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0˚-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga α. Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt
annaabi.ee 
