Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Kogu silmade kaudu saadav info juab meieni valguse vahendusel, mis levib kui ELEKTROMAGNETLAINE.(mis kannab endas enrgiat) ELEKTROSTAATILINE VLI, VLJATUGEVUS. Elektrostaatiline vli- teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmju. Elektrivljatugevus e. E-vektor nitab, kui suur jud mjub selles vljas hikulise positiivse laenguga kehale. F-jud, q-keha laeng saame E. (E=F/q) Positiivse punktlaenguga vljatugevus on positiivne, negatiivsel negatiivne. positiivse laenguga keha korral e-vektor suunatud sellest kehast eemale. negatiivselt laetud keha elektrivlja e-vektor on suunatud keha poole. Vljatugevuse hikuks on 1 njuuton kuloni kohta ( 1 N/C) Raskusvlja tugevuseks on vaba lagnemise kiirendus. Elektrivljas kehtib SUPERPOSITSIOONPRINTSIIP e. liitumise phimte. (e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud
1. Selgita lähi- ja kaugmõju teooriat Kas suudavad kaks keha mõjutada teineteist kaugelt läbi tühjuse (kaugmõju teooria) või on olemas vastastikmõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku (lähimõju teooria). 2. Elektriväli. Selle tugevus, levimiskiirus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Positiivse punktlaenguga väljatugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli levib kiirusega 300 000 km/s. E=f/q=k*(Q*q/r2 q)=k*(Q/r2) 3. Kuidas märgitakse elektrivälja joonistel? Joonis 4. Töö elektriväljas. Mis see on, millest sõltub töö suurus, kes teeb tööd? Tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle mõjul liigub. Töö elektriväljas sõltub
pöördvõrdeline kera pindalaga. See tähendab, et laengu mõju jaotub laengut ümbritsevale pinnale, mis punktlaengu korral laengust eemaldudes suureneb. Vaatame nüüd punktlaengu asemel laetud pinda, kus laengu pindtihedus (ühe ruutmeetri laeng) on . Kui pind on küllalt suur (teoreetiliselt lõpmatu), siis saab temast mõlemal pool olla ainult homogeenne elektriväli, mille tugevus ei olene kaugusest. Analoogia põhjal punktlaenguga võime oletada, et väljatugevus on võrdeline laengu pindtihedusega ja pöördvõrdeline 2-ga, kus 2 tähistab kahte suvalist pinda uuritavast pinnast ühel pool ja teisel pool. Sellise kvalitatiivse analüüsi alusel saame tasapinnalise laengu tekitatud elektrostaatilise välja tugevuseks E= , kus on laengu pindtihedus. 2 0 Pseudojõud Pseudojõud on sellised jõud, mida tegelikult pole olemas. Need on nähtused, mida tekitab
(energia)allikate koguvõimsusega: 101 Ühe allika ning isotroopse kiirguse korral järeldub sellest (nagu jõuväljade korralgi), pöördruutsõltuvus. See tähendab, et küllalt suurel kaugusel allikast on "Suurel kaugusel" tähendab seda, et me ei pea arvestama allika mõõtmeid. Analoogiliselt gravitasioonivälja punktmassi või elektrivälja punktlaenguga räägitakse siingi punktallikast. Selle lähendi abil on lihtne defineerida näiteks allika bolomeetrilise valgustugevuse, mis on võrdne ühikulisse ruuminurka (sterradiaani) kiiratud energiaga: Kordaja võtmisel ühiku definitsiooni sisse on sügav mõte: nüüd saame kaugusel asuvat ühikulist pinda läbiva kiirgusvoo, jagades heleduse pinna kauguse ruuduga (ühte sterradiaani kiiratud valgus jaotub kaugusel ühtlaselt pinnale ). Pinna võimalikku kallet arvestades:
positiivne (negatiivne) laeng, on elektrivälja tugevuse vektor suunatud sellest laengust eemale (selle laengu poole), vt. joonis eelmisel leheküljel. Valemis (10.3) järeldub omakorda, et kui elektrivälja asetada positiivne (negatiivne) laeng, on temale mõjuv jõud suunatud elektrivälja tugevuse vektori sihis (elektrivälja tugevuse vektori sihile vastu). Senini käsitlesime niisugust elektrivälja, mille tekitab üks punktlaeng. Kui on tegemist mitme punktlaenguga, siis nende poolt tekitatud summaarse elektrivälja tugevuse määramiseks mingis ruumipunktis tuleb toimida järgmiselt. Coulombi seadust kasutades arvutada iga esmalt üksiku punktlaengu poolt tekitatud elektrivälja tugevus selles ruumipunktis eraldi, seejärel liita saadud väljatugevused kokku kui vektorid. Elektriväljade superpositsiooni printsiip. Laengute süsteemi poolt tekitatud elektrivälja tugevus on võrdne üksiklaengute poolt tekitatud elektriväljade tugevuste vektoriaalse
annaabi.ee 
