Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku (joon.34). Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi.
metallisulameid (Al, Mg, Ti jt.), aga samuti pronksi. Meetodi eelised ja puudused on samad, mis MIG/MAG-keevitamisel. 4 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Kontaktkeevitusprotsesside kirjeldus: Punktkontaktkeevitusel e. punktkeevitusel ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. Joonkontaktkeevitus on punktkeevituse edasiarendus, kus järjestikused keevituspunktid tekivad detailide liikumisel kettakujuliste elektroodide vahel. Reljeefkontaktkeevitamine on sarnane punktkeevitusega, kus keevituspunktid
24 Kõri koos püstoliga Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid surve detaile neid läbiva vooluga ja surutakse elektroodid vooluallikas liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. detailid keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga surve Joon
Joon. 24 Kõri koos püstoliga 16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid surve detaile neid läbiva vooluga ja surutakse elektroodid vooluallikas liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad detailid piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid surve servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga Joon. 34 Punktkeevitus kokku (joon.34).
21 Punktkeevitus. Punktkeevitus on kontaktkeevituse üks alaliik. surve Punktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid elektroodid vooluallikas detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavad kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. detailid keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid surve servadega ülestikku ja surutakse elektroodiga Joon. 37 Punktkeevitus
Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. 3 10. Kontaktkeevitus, sulatuspõkk-, kõrgsagedus-, induktsioonkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku. Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Sulatuspõkk Keevitamiseks kasutatakse ühefaasilist vahelduvvoolu. Toorikute otspinnad sulatatakse ja seejärel jämendatakse. Toorikud kinnitatakse keevitusmasina rakisesse, pingestatakse keevitustrafo ja lähendatakse toorikud
Plasmakeevitamine on TIG-keevitusviisi edasiarendus. Analoogselt TIG-keevitamisega kasu- tatakse sulamatut volframelektroodi. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiiv- selt jahutatava suudmiku abil (sele 2.27). Keevitus- Sele 2.28. Punktkontaktkeevitamine kaare ristlõige väheneb järsult, temperatuur tõuseb ning tekib voolujuhtiv kõrgtemperatuuriline (10 000... 30 000 °C) plasmajuga. Punktkontaktkeevitusel e. punktkeevitusel ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. Joonkontaktkeevitus on punkt- keevituse edasiarendus, kus järjestikused keevitus-
annaabi.ee 
