Projektorid Martin Arusalu Mihkel Kivimäe Sten Adul Tagnar Orav Liigid Slaidiprojektor Grafoprojektor Kinoprojektor Koduprojektor Parameetrid Resolutsioon ja kuvasuhe Kaasaskantavus Valgustugevus Kontrastsus Punktitihedus Müratase Ühendamisvõimalused Mõõtmed Mida arvestada projektori ostmisel? Hind Otstarve Parameetrid Tootja Küsimusi? Täname tähelepanu eest
Lisaks tavalistele kineskoopkuvaritele (CRT) on viimastel aastatel personaalarvutite tarvis hakatud tootma uut tüüpi vedelkristall ehk LCDkuvareid, mida varem kasutati ainult kaasaskantavatel arvutitel. Vedelkristallkuvaritel on kaks suurt eelist: need võtavad laual vähem ruumi ning on tänu kuvaripildi heale kvaliteedile palju sõbralikumad arvutikasutaja silmadele. 18. Millised põhilised näitajad iseloomustavad kuvareid? Kuvareid iseloomustavad näitajad on punktitihedus, esitatavate värvuste arv ja sagedus. Eraldusvõime (resolution) iseloomustab korraga ekraanile mahtuva info hulka ning selle kirjeldamiseks kasutatakse rõht ja püstsuunaliste punktide arvu, näiteks 800×600, 1024×768 jne. Kõige väiksem võimalik eraldusvõime on 640×480 punkti. Sel puhul on kujutatavad detailid kõige suuremad ja neid mahub korraga ekraanile vähe. Kaasaegsed kuvarid võimaldavad näidata vähemalt 800×600 punkti.
mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: Punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud vähemalt 150x150 punkti ühe ruuttolli kohta, fototrükis on nõutav vähemalt 300x300 punkti kirjeldamine ühe ruuttolli kohta Värvisügavus mitme biti abil on iga punkt kirjeldatud, fototrükis kirjeldatakse iga punkt vähemalt 24 biti abil (8 bitti iga kanali kohta: punane, sinine, roheline), korralikud digitaalsed fotokaamerad kasutavad värvisügavust 36 bitti
256). Mida suurem on pildi värvisügavus, seda kvaliteetsem on pilt, kuid seda suuremad nõuded esitatakse graafikakaardile ning monitorile ja seda suurem on pildifail. Veebis on veel siiamaani laialt levinud 8-bitise värvisügavusega pildid, kuid on tuntav üleminek 16 ja 24 bitiste sügavustega piltidele. 11 12 Resolutsioon (punktitihedus) Resolutsioon tähendab punktitihedust mingi pinnaühiku kohta, enamasti pikseleid tolli kohta. Resolutsioon tekitab vahel segadust, kuna seda kasutatakse kvaliteeti hindava terminina arvutiekraanide, printerite, skaneerimise jpm puhul. Segadust resolutsiooni mõiste ümber süvendab veelgi see, et kord räägitakse DPI-st, kord PPI-st. Põhimõttelisi erinevusi neil terminitel pole, lihtsalt DPI on loogilisem trükkimisel
helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Lisalugemist: wikipedia.org Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: · punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud vähemalt 150x150 punkti ühe ruuttolli kohta, fototrükis on nõutav vähemalt 300x300 punkti kirjeldamine ühe ruuttolli kohta · värvisügavus mitme biti abil on iga punkt kirjeldatud, fototrükis kirjeldatakse iga punkt vähemalt 24 biti abil (8 bitti iga kanali kohta: punane, sinine, roheline), korralikud digitaalsed fotokaamerad kasutavad
annaabi.ee 
