UUE ETTEVALMISTAMINE: uue ettevalmistamiseks tuleb puurida uude (välimisse) karpi punktkeevitamiseks augud. Krundi happekrundi ning mittekuumutatavatest kohtadest ka krundi-värviga. Kui soovid, võid karbi külje- ja alaossa ka näiteks spray-korrosioonitõrjet panna. Ettevaatust keevitamisel see vedeldub ning hakkab liigsel kasutamisel tööd häirivalt kõikjale voolama! KÜLGEPANEK: Tuleb keevitusega karbid kergelt külge punktida aga nii, et vajadusel saaks vähese vaevaga lahti kuna vana karbi eemaldamisel on uksed eemaldatud. Selleks tuleb panna need nüüd paika tagasi ning reguleerida. Keevitades tuleb kasutada keevitusmask, sädemekindlaid tunkesi ning keevitamiseks mõeldud kindaid. Edasi peab kontrollima karpide kaugust uste alaäärtest mis on eelnevalt pildistatud pildid. Vaata, kas esi-ja taganurk jooksevad tiibade-uste suhtes ilusasti. Kontrolli karbi kallet
4. Polügonomeetriakäigu sidumine - ptk. 5.1; 5.3; 5.4; 5.5; 5.7 NB! Kasutusvaldkonnad Polügonomeetrikäigu sidumine kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonete direktsiooinurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil. Vahel puuduvad käigu alguse ja lõpu piirkonnas üldse kõrgema järgu punktid. Tänapäeval kasutatakse ka pimeda punktida sidumist seda kasutatakse siis kui puudub nähtavus naaberpunktides. · Lähtsesuuna ja mõõdetud nirkade alusel arvutatakse joonte esialgsed dir. Nurgad. · Arvutatud esialgsete dir.nurkade ja mõõdetud kauguste alusel arvutatakse kordinaatide esialgsed juurdekasvud · Arvutatakse lähetpunktide koordinaatide alusel nende tegelikud vahekaugused ja käigu diagonaalid dir nurk.
ruumala leidmiseks: Keraks nimetatakse keha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri. Joonis 5 Kera piiravat pinda nimetatakse sfääriks. Sfääri saab defineerida ka ilma kera mõistet kasutamata, nimelt: sfäär on kõigi ühest kindlast punktist antud kaugusel asetsevate punktide hulk ruumis. Seda kindlat punkti nimetatakse sfääri ja kera keskpunktiks ja lõiku, mis ühendab keskpunkti sfääri mingi punktida sfääri raadiuseks. Sfääri kaht punkti ühendavat lõiku, mis läbib kera keskpunkti, nimetatakse sfääri ja kera diameetriks (d = 2R, kus R on kera raadius). Kera iga tasapinnale lõige on ring. Kui lõiketasand läbib kera keskpunkti, siis lõikeringi raadiuseks on kera raadius ning lõiget nimetatakse kera suurringiks, vastavat lõikejoont suurringjooneks. Kõiki teisi lõikeringe nimetatakse väikeringideks. Suurring jagab kera kaheks poolkeraks.
mehaanikaerialade 6ppimisel,kus joonistelon informatsiooni vahendajana erilinekoht. d-ga); Ac? - kuuluvus(punktA 2. Kujutava geomeertia 6ppimisel on vaja kuulubjoonelea); teada mitmesuguseid elementaargeomeetriast A'= B' - samasus,Uhtimine tuntud t6siasju. Olulisemaidneist meenuta- (punktidA' ja B' takseallpool. 0htivad). a) Kaks sirgjoont(samutikakstasandit),mil- lest kumbki on paralleelnekolmandaga, on paralleelsedka omavahel. Erilist tdhendust omavate geomeetriliste elementide tdhisedesitataksetekstisvastavate b) Kui paralleelsedsirged l6ikavad nurga
annaabi.ee 
