.............................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990............................................................................................13 4. PUNK JA KIRJANDUS.......................................................................................................14 5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID ..................................................................................16 5.1 Villu Tamme...........
gospeli, aga ka ladina-ameerika muusika ja rocki elemente, saavutas suurt edu ka tüüpilise diskopubliku hulgas kogu maailmas. Punk ja new wave Punk rokki iseloomustavad suur protestivaim ühiskonna juhtivate kihtide poolt kehtestatud normide vastu ja väga nõrk pillimeeste tase, mistõttu muusika oli väga lihtne ja agressiivne. Laiemalt sai punk rock tuntuks 1976.a. Inglismaal seoses ansambli "Sex Pistols" esiletõusmisega. Kuna punkansamblid muusikaliselt ei arenenud eralduski punk rockist mõne aja möödudes suund, millele anti nimetus new wave ja mille esindajatel oli lisaks protestivaimule ka muusikaliselt üht-teist pakkuda. USA-s tõusid esile ansamblid "Blondie", "Talking Heads" jt. Briti saartel läks samas suunas Bob Geldof oma ansambliga. Bob Geldof sündis1954.a. Geldof on iiri rahvusest rokklaulja. 1975 a. ühines ta ansambliga The Boomtown Rats. Geldofi tujukas iseloom ja bandi muusika sulasid
Punkrocki puhul tuleb rohkem kui ühegi teise rockmuusika alaliigi juures rõhutada selle põlgust ühiskonna juhtivate kihtide poolt kehtestatud normide vastu. Muusika pidi okeerima oma ülima lihtsuse ja massiivsusega. Tunnusteks olid kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis), stabiilselt tugev helivõimendus, rõhutatult agressiivne mängulaad ning sirgjoonelised ja teravad tekstid. Muidugi olid ka Lääne eeskujud, suurimaks kindlasti Sex Pistols. Paljud eesti punkansamblid imiteerisid tollal häbenemata oma menukaid inglise kolleege. Muusika originaalsus polnud mingi otsustav kriteerium tehti seda, mis meeldis ja oma vaadetega kokku läks (ja alati polnud ju mõtet hakata "jalgratast uuesti leiutama"). Suurem pungivaimustus ENSV-s sai alguse sellisest bändist nagu Propeller (1979). Propelleri moodustasid Eesti tollal ühed parimad, ka mitmetes teistes ansamblites tegevad, rockmuusikud. Olgugi, et nende punk mõjus pigem rõõmsa pilana, oli see
Punkrocki puhul tuleb rohkem kui ühegi teise rockmuusika alaliigi juures rõhutada selle põlgust ühiskonna juhtivate kihtide poolt kehtestatud normide vastu. Muusika pidi okeerima oma ülima lihtsuse ja massiivsusega. Tunnusteks olid kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis), stabiilselt tugev helivõimendus, rõhutatult agressiivne mängulaad ning sirgjoonelised ja teravad tekstid. Muidugi olid ka Lääne eeskujud, suurimaks kindlasti Sex Pistols. Paljud eesti punkansamblid imiteerisid tollal häbenemata oma menukaid inglise kolleege. Muusika originaalsus polnud mingi otsustav kriteerium tehti seda, mis meeldis ja oma vaadetega kokku läks (ja alati polnud ju mõtet hakata "jalgratast uuesti leiutama"). Suurem pungivaimustus ENSV-s sai alguse sellisest bändist nagu Propeller (1979). Propelleri moodustasid Eesti tollal ühed parimad, ka mitmetes teistes ansamblites tegevad, rockmuusikud. Olgugi, et nende punk mõjus pigem
Levimuusika ajalugu 26 eitam ises, m ida im etles “parem publik”. P rotest väljendus ka v älistes tunnustes- riietuses, soengus, atribuutikas, kõnepruugis. Suured plaadifirmad ei tundnud huvi sedalaadi muusika vastu. Valmis olid riskima väikesed , nn. sõltumatud plaadifirmad. Nende firmade tegevus aitas mitmekesistada rockmuusika turgu ja võimaldas suurtele firmadele paremat ülevaadet uutest suundadest. Eesti punkansamblid ja lauljad: “J. M. K. E.” (V illu T am m e), “Vennaskond” (T õnu T rubetsk y), “Velikie Luki, Onu Bella P unk’ i iseloom ustus: Lärmakas Lihtne Kiire tempo Tugev helivõimendus Teravad tekstid Mängida osati ainult paari akordi Viisipidamine polnud oluline Kohati puudus rütmitunne Sai kiireti kuulsaks Tuli palju muusikaga tegelevaid noori NEW WAVE