3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Kehaväline viljastumine - Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukub palju, ebasoodsate tingimuste tõttu - Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine
spetsiaalsete rakkude olemasolu, lühema ajaga rohkem järglasi, organismile vähem energiakulukas, vanemaga identne geneetiline struktuur,õigustatud stabiilses keskkonnas. Mittesuguline jaguneb eoseline(seentel,osadel protistidel ja taimedel; samblad,sõnajalad, osjad, kollad) ; vegetatiivseks(bakteritel,protistidel,seentel,mõnedel selgrootutel,paljudel taimedel).Vegetatiivne omakorda jaguneb * pooldumiseks : toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks. Nt: bakterid, käsnad. *Pungumiseks- tekib kehal väljasopistus,millest uus isend.Nt: pärmseened ja protistid.*Taime osana - risoom, mugul,sibul, varre ja lehe tükid.Nt : taimed naat,maikelluke. *Poluembrüooniks viljastatud munaraku jagunemine.Nt: kiletiivalistel, inimestel ühemunaraku kaksikud. Lootejärgne areng jaguneb otseseks ja moondega. Otsene-sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.Roomajad,linnud,imetajad. Moondega jaguneb selgrootud ja selgrooga.
2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena
tuumades) äärealade. Erinevad virionid moodustuvad erineval viisil ja erinevas infektsiooni faasis. BV moodustumine ja pungumine rakust. Moodustunud nukleokapsiidid väljuvad rakutuumast. Selle protsessi juures on oluline roll aktiinfilamentidel (kui aktiin depolümeriseerida, siis see protsess peatub). Ehkki esialgne membraan võib moodustada rakutuumas, omandavad BV-d lõpliku membraani plasmamembraanist pungumise teel. Pungumiseks on vajalik gp64 glükoproteiini olemasolu. Pungumise maksimaalne efektiivsus leiab aset ca 10-20 h p.i ja lõpeb umbes 36 h. p.i. OV moodustumine. OV-de moodustumine on detekteeritav alates 18 h p.i. Nende moodustamisega on seotud raku tuumamembraanide modifitseerimine ja polühedriin-valgu transport tsütoplasmast rakutuuma. Membraan omandatakse enne polühedriinist koosneva kapsli moodustumist. Kapslit ümbritseb omakorda polühedroon-valk. NPV infektsiooni-tsükkel putukas
annaabi.ee 
