arveraamatute, rahalaegaste ning kukrutega. Vaim rääkis Scrooge'le, et ta tulnud sinna selleks, et hoiatada teda,öelda talle, et tal on veel võimalus Marley saatust vältida, ja et teda külastavad veel kolm vaimu. Samal ööl kell üks tuli tema juurde esimene kolmest vaimust. See oli kummaline olevus, kes sarnanes lapsega, ent polnud ometi laps, vaid pigem nagu vana mees, tal olid pikad valged juuksed, tema näos polnud ühtegi kortsu, tema põsed punetasid ning ta käed ja jalad olid paljad. See oli Möödaläinud Jõulude Vaim. Ta kutsus Scrooge jalutuskäigule, kus kõik nähtu on varjukujud olnud sündmustest. Nad läksid seinast läbi, ja avastasid end elava liiklusega linnatänaval. Vaim peatus ühe kaubamaja ukse ees, kus Scrooge oli olnud kunagi õpipoiss. Vana Fezziwig lõpetas töö ja algas jõulude tants ja trall. Peale seda läksid vaim ja Scrooge ühe maja akna taha. Nad nägid, kuidas Scrooge pruut,
Näiteks kui mõne bussi astmed on Alo jaoks kättesaamatult kõrgel või kui väikelinnas on vaid paar pangaautomaati ja väike mees nendeni ei küüni. Loodusesse uitama läheb Alo aga meelsamini üksi. Eriti tõmbab teda vanaema juurde Võrumaale, Kirikukülla ja sealse kandi metsadesse. "Seal ma kogun jõudu, mõlgutan omi mõtteid. (11) " Viimase lause poetab Alo muuseas tõsimeeli. Kelmikas sära, mis tema silmadesse sel hetkel tekkis, ei unune mul iial. 2. A "Need lausa punetasid etenduses osalenud päkapikumehe üles keerutatud tolmust" B "Suudki ununesid paljudel suurest üllatusest lahti: päkapikud ongi päriselt olemas!" C "Kõikidel etenduses lumehelvestena osalenud lastel olid silmad sätendavaks maalitud" 3. A Tundsin, et see ongi minu missioon: hoida elus laste unistust päkapikkudest ja jõulumuinasjutust B Siis saingi impulsi näitlejatööd õppida, muidu plaanisin juba majanduskõrgkooli astuda
mittetõeliste tingimuslausete puhul kasutatakse tingivat kõneviisi (kui ma nii TEEKS, läheks mul halvasti). Aega, viisi, eesmärki ja muid teisejärgulisi sündmusi saab väljendada lauselühenditega. Ühendverbid on üldiselt aja või viisi laused või funktsionaalselt ebamäärased adverbiaallaused. Des-vormid tekkisid da-infinitiivist, lisatakse kesksõna (olles teinud). Nominalisatsioone kasutatakse aja ning eesmärgi väljendamiseks (ootasin tema SAABUMISENI, päikese LOOJUMISEL pilved punetasid). Relatiivlausung on kas nimisõnale eelnev (nuttev laps) või järgnev (laps, kes nutab). Relatiivpronoomenina kasutatakse küsisõnu. Põhistrateegia lausete koordineerimisel on sidesõnade kasutamine (ja, ning, ega), aga ka kirjavahemärke kasutatakse. Ka komitatiiv käitub siduvana (Juhan KOOS sõbraGA läks kinno/meie sõbraGA läksime poodi).
» 50 «Mina sõidan praegu kõige paremas seltsis ja teen selle tahtmist kõige parema meelega.» Preili ei osanud selle peale midagi vastata. Rüütel Kuuno aga läks julgemaks, hakkas jutustama oma elust ja lootustest, rõõmust ja kurvastusest, häist ja kurjadest inimestest. Ta rääkis elavalt, pehme, maheda häälega, osavasti iga sõna, iga silbi peale õiget rõhku pannes, sorinal, ilma vastust nõudmata. Seejuures hiilgasid tema tumedad silmad, põsed punetasid kergesti ja jutu lisaks liikuvad käed puutusid sagedasti, nagu kogemata, neiu käsivarre külge. Niisugustest noormeestest öeldakse, et tütarlaste südamed neile kaua vastu panna ei suutvat. Emiilia silmitses puhuti järsku, nagu karles, oma naabri nägu. Nii sooja, sulavat ja tungivat kõnet kuulis ta esimest korda, kuid -- kas ta ka kõiki neid ilusaid sõnu kuulis? Korraga tõstis ta pea. Üsna ligidal kostis põõsaste vahelt pragin; suur metsloom tuli nähtavale, vahtis
klähvimine jätkus ja koergi lidus edasi; ta jooksis altari eest läbi, sööstis alla teist käiku pidi, uksest mööda, täites kisaga terve kiriku; tema hirm kasvas ühes jooksuga, kuni ta lõpuks paistis vaid karvase komeedina, mis liikus oma orbiidis valguse hiilguse ja kiirusega. Viimaks lahkus märatsev kannataja oma jooksurajalt ja kargas oma peremehe sülle; viimane viskas ta aknast välja, mispeale hädakisa kiiresti nõrgenes ja kaugusse kadus. Selle aja peale punetasid kõik kirikulised ning olid lämbumas tagasihoitud naerust, ja jutlus oli jõudnud surnud punkti. Nüüd algas ettekanne uuesti, kuid see arenes loiult ja peatustega, puudus igasugune võimalus seda mõjuvaks teha, sest isegi kõige tõsisemad tundeavaldused võeti pidevalt vastu allasurutud riivatu naeru-turtsatusega mõne kaugema pingi seljatoe varjus, nagu oleks vaene pastor midagi erakordselt naljakat öelnud. Terve kogudus tundis tõsist
annaabi.ee 
