Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Elustik Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat. Viimastel kümnenditel on Must meri tugevalt saastunud. 4 Kasutatud kirjandus Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri Raamat: EE6 Lõuna-Nõud 5 Lisad 6 Lisa 1 7
Bulgaaria - Varna ja Burgas Rumeenia - Constanta Need kuus riiki asutasid veel koos viie riigiga 1992. aastal piirkonna arendamiseks Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni. Must meri on tähtis aastaringne transporditsoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Mustas mereas elab umbes 185 liiki kalu aga küllaltki nõrgalt on arenenud kalapüük. Sealt püütakse aastas umbes 100 000 tonni kala, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli. Kogutakse ka palju punavetikat (biomass 5-10 miljonit tonni). Musta mere rannikul on üsna arenenud turism, seal asuvad rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad. Turism mõjub Musta mere äärsete riikidele majandusele väga positiivselt. Aga lisaks positiivsusele on asjal ka negatiivne külg reostuse näol, kus inimesed jätavad prügi enda järgi koristamata. Eriti palju on Must meri reostunud viimase kahekümne aasta jooksul. Samas reostavad Musta merd sinna suubvad jõed, kuhu juhitakse inimeste poolt
laht. 6 3. LÄÄNEMERE TAIMED JA LOOMAD Läänemere kaldataimed peavad taluma soolasemat keskkonda kui maismaataimed.Paljude taimede lehed on kaetud sinaka vahakihiga, mis kaitseb taimi üleliigse vee auramise ja tugeva päikesekiirguse eest. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, sealhulgas sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat. Üks iseloomulikumaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mida kasutatakse tööstuslikult agar-agari tootmiseks. Tüüpilised merekalda taimed on vareskaer, merikapsas, merihumur, pilliroog. Erinevad vetikaliigid paiknevad eri sügavusel: ·Rohevetikad kuni 1 meeter ·Pruunvetikad kuni 5 meetrit ·Punavetikad 5 meetrist sügavamal Põhjuseks on, et tugevama valguse käes suudavad fotosünteesida rohelise värvusega taimed,
Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. [4] Elustik Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat. Viimaste kümnendite jooksul on Must meri tugevalt saastunud. Joonis 4., Joonis 5., Joonis 6., Joonis 7. näeme Musta merd iseloomustavaid organisme. [4] Joonis 4. Meriroos 7 Joonis 5. Astelrai Joonis 6. Meduus Joonis 7. Merihobu Majandus Musta mere äärsed riigid on Türgi lõunas, Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Ukraina põhjas ning Venemaa ja Gruusia idas. Need kuus riiki asutasid koos veel viie riigiga 1992. aastal
annaabi.ee 
